Olude sunnil pidin tegema sel nädalat miskit, millest alateadlikult kakskümmend aastat eemale olen hoidnud. Nimelt avasin kapi, kus ema ja venna asjad.
Mustmiljon albumit ja isiklikud asjad lähevad nüüd tittede vahel jagamisele. Emotsioonide virr-varr ja ega see mineviku meenutamine just hingele hääd teinud.
Ometigi oli ka lõbusaid äratundmisi ajast, mil taevas sinisem, rohi rohelisem ning kõik see mees, naine ja lemmikloomad veel elus ning tervise juures olid.
Päris vahva foto leidsin. Pakuksin, et selle allkiri võiks olla "Lastekaitsja õudusunenägu"