Head teed Loit ja tervita mampsi!

Elas kord mees. Loit nimeks. Ema abikaasa, mitte bioloogiline paps. Tema suri siis kui olin neljane ja mäletan ähmaselt vaid mõnda episoodi. Loidik nagu me teda kutsusime oli mu elus üle neljakümne aasta ehk kümme korda kauem. Mõistagi koguneb selle ajaga Munamäe kõrgune hunnik mälestusi. Meie pere tittedele oli ta aga pesuehtne vanaisa ilma igasuguse hinnaalanduseta.

Hoidis omaette, ei hädaldanud ja kellegi kohta halba ei rääkinud. Ta võis käega lüüa ja ühmata, aga kirumisele aega ei raisanud. Vähe rääkis, aga hästi rääkis. Pärast ema surma tõmbus endasse ja muutus eraklikkuse etaloniks. Ometigi see kurb sündmus muutis meid lähedamateks. Ei ta tahtnud abi. Ikka kõik oli vaja ise ära teha ja teisi tülitada polnud sünnis. Nii elu lõpuni ja kõrvalist abi vajas ta vaid viimasel sajal meetril. Õnneks ei pidanud ta seda kaua taluma.

Kuigi meel on kurb ei kirjuta pisarakiskujast nutulalulu ega hakka loetlema vaevasid, mis lõpuks ta murdsid või mida see kaotus enda jaoks tähendab. Kirjutan põgusalt hoopis kuidas ta elas. Armastas loodust ja linde ja loomi ja minu ema. Kindlasti armastas kedagist-midagist veel, aga see ei tulnud kunagi jutuks. Ainult tegudest võis vahest aimata, et pole ta nii kõva kivi ühti. Toitis linde ja aitas loomi. Ometigi pole ta kunagi end loomakaitsjaks või –päästjaks pidanud, kuigi teinekord läks pool pensist erinevatele ühingutele annetusteks.

Rügas aegu tagasi ka teise töökoha peal Kännu Kuke kandis ja sealne rahvas peaks talle küll tänulik olema, sest trobikond hulkuvaid kasse leidis peavarju me madalas tares. Neist ta hoolis ja kohe väga. Magas kasvõi tugitoolis kui elukad voodi olid vallutanud – ei tahtnud segada. Või magasid nad külakuhjas ta otsas. Sellist pilti nägi samuti päris tihti. Paar hulkuvat koera said ka kodu. Ise ravis, ise toitis ja teistelt abi ei luninud.

Arvate, et olete suured loomasõbrad? Kindlasti oletegi, aga Loidu vastu te ei saa. Pajatan ühe üpris naljaka loo. Koos emaga võetud loomad said otsa ja siis ta jäi kohe täitsa üksi. Lausa hale oli vaadata, aga püüa sa abi pakkuda või ürita teda kodust välja meelitada. Saatuse kingitusena saabus ta õuele üks väga-väga arg hulkuv kassike.

 
Loidul oli kohe tegemist – ehitas talle katusega pesa kuuri alla, et loomakesel külm poleks. Korraliku kuudi kohe. Pani sisse põrandasoojendusegi. Mehel siiski hirm naha vahel, et kas kiisul on ikka piisavalt hea olla? Tellis internetist videokaamera juurde ja siis oli tal otsepilt olemas ning nii ta muudkui vaatas teda heldinult.

Läks aega, mis läks ja kass hakkas teda mõistagi usaldama. Kolis ettevaatlikult esikussegi läbi välisukse sisse tehtud augu. Loidik tegi sinnagi kilest minitelgi koos soojendusega. Üleüldse neid elektriga soojendatavaid küljealuseid olid kõik kohad täis ja ma ei kujuta ette palju ta voolu eest maksma pidi. Kass hiilis vahepeal ikka minema ka enne kui täitsa paikseks ja tubaseks jäi ning mõistagi tuli siis perelisa.

 
Lõpuks see poja jäigi ta viimaseks kaaslaseks. Haiglas olles tundis ta suurt muret tema käekäigu pärast ja muudkui päris. Lõpupäevil see oligi tema ainuke mure siin ilmas. Muretsemiseks pole aga põhjust, sest suurema kärata on kassike uues maailma parimas kodus ja kohanes superhästi. Täna on ta lausa karja boss ja vaatamata kaheteistkümnele eluaastale pidavat pikad päevad mängima nagu kassipoeg.

Loidust ja loomadest võiks kirjutada raamatu. Näiteks tuli paar aastat tagasi ta aeda mäger. Pakkusin, et kui tüli teeb, toimetan ehk mujale? Kohe ägestus: "See on minu mäger ja minu isiklik looduskaitseala! Tal on siin täielik õigus olla! Käed eemale!"

Vaat selline mees oli. Olen ikka mõelnud, et mida me maha jätame? Maja? Raha? Auto? Nonsenss ja tühised need kõik. Eesmärk võiks olla, et leinajad ja tuttavad saaksid mõelda, et oli ikka hea inimene. Ise veel ei kvalifitseeru sellele tiitlile, aga õnneks on mul oma paarkümmend aastat aega end muuta ja vigu parandada.

Loidu kohta saan aga öelda küll. Vaikne, rahulik ja üdini heatahtlik, kuigi hoidis eemale ja omaette. Hea mees olid Loit Mägi! Hea inimene ja müts maha! Oleks sinusuguseid rohkem, oleks maailm päris vahva paik. Tervita mampsi - nii mõnegi uskumuse kohaselt peaksite õige pea taas kohtuma ....