"Kui tuleb "valner" ja hakkab teie peale karjuma. Kuidas käitute?"
Esiteks ma ei karju reeglina kunagi, aga vastas ta õieti ning töö ta sai. Jummel tänatud - üks hingega inime loomade poolt seal kivitemplis.
Või teine näide. Politseijaoskonnas võtab ametnik koera tööle kaasa. Mõne aja pärast riidleb ja lubab autosse puuri viia kui veel pahandust teeb. Tuleb ta boss ja vehib sõrmega:
"Ainult püüa! Helistan kohe "valnerile"
Koerte trennis sama lugu, aga tippude tipp on algklassi laps, kes ei taha pollariks ega kosmonaudiks vaid "valneriks" saada. Armas.
Jeee, mind on märgatud. Asjast ka. Farmiloomade heaolu nõuded muutuvad. Mitte Eesti vaid Euroopa tasandil ja siinsed jobud ei saa seda takistada.
Pean tunnustama praegust valitsust, sest loomade heaolu on koalitsioonileppes väidetavalt sees ja praegune puhtbürokraatlik "loomakaitseseadus" taotakse pilbasteks ning tehakse uus ja õige.
Isiklik ambitsioon on see, et ka Põhiseadus peaks neid võrdväärsete elusolenditena tunnustama, aga küll see kunagi tuleb, kuigi ei pruugi seda ise näha. Küll järglased ära teevad. Uskuge mind.
Konsultatsioonid käivad ja olen õnnelik, et ka kolmanda sektori arvamust küsitakse. Malli võetakse ELL ja LPG "33 ettepanekut" rahvaalgatusest. Veel üks jeee, kuigi see on väga pikk protsess.
Kõik ei lähe päris nii nagu tahan, aga siiski olen sigaõnnelik - saan võib-olla selle elu jooksul ehk siiski näha kuidas ka loomad siin riigis ja mandril paremini elama hakkavad.
Jälle loodan. Loodan, et mitte tühja nagu varasemalt.
