Tõsi, sedapuhku on ikka inimese käsi, kes ta kliinikust end ainuperemeheks tembeldades kuskile viis ja salaja maha matta lubab. Korjas annetusigi, mis on häbiväärne. Igatahes meie temaga enam kuidagi kontakti ei saa.
Eks elu näitab kuis edasi? Meie koos Viktoria, Kalamaja rahva ja paljude-paljude teistega oleme seda meelt, et laseme tuha lendu ja las tuul kanda ta just neile tänavatele, kus ta enamasti veetis. Nii oleks ta seal igavesti. Nii oleks moraalselt õige, sest ta oli me kõigi koer. Nii oleks see ilus ja nii sümboolne ka.
Juriidiline õigus on muidugi Irinal, kelle me toona passis omanikuks märkisime. Ohh Žorik, Žorik, vaene koerake - kõik tahavad sinu kuulsusest tükki ka pärast su lahkumist.
Žorik-poiss ise kindlasti aga naerab inimlooma väiksuse ja piiratuse üle ning õieti teeb! Mingu sul hästi sõbrake, kus su hing parasjagu just on! Aga Reporteri loole visake ikka pilk peale ja seda saate teha SIIN
