"Pidi see nüüd just minuga juhtuma?", hüüdis mu kallis vanaema, suur nagu saunaahi, kes suhkrutoosi kunagi ammu-ammu köögipõrandale kukutas. "Ma ei saa ju nüüd kellegagi pragada?!"
Siiras ja armas. Mu elu armastus. Teistmoodi armastus ja siia tuleb lisada ka ema.
Ja täna astusin ise ka krõbinakausi upakile. Nõps ja Ruts juba magavad ega teinud väljagi.
Ise süüdi ja taas pole pragada kellegagi. Väga kahju, aga nii väga tahaks ju "mittesüüdi" olla ja kõik kellegi teise kaela veeretada.
