Vaat see on tase - rahvas usaldab valitsust ja vastupidi ning kodanikud ise vaktsineerivad ennast. Ei mingeid järjekordi, tõendeid ega muud jama.
Läksin juurde ja küsisin enesele ka - teeks kohe kolmanda doosi ilma Eesti bürokraatiata ää. Vaatsid kuidagi tigedalt. Küllap jagasid ära, et pole Leedu kodanik. Vahi saadanaid! Hoiavad kokku ja võõrastele ei anna! Säh mulle rahvaste sõprust ja euroliitu!
Panevežyses oli kah tore. Läksin bensukasse ja küsisin vene keeles süüa. Kütus tahtis ka maksmist. Näitsik vastab enda pudikeeles.
Küsin kas inglise keelt räägib? Raputab pead, aga saksa keelt oskab. Seda ei jaga jällegi mina.
Vene keelt oskas küll, aga põhimõtteliselt ei räägi. Siis ma läksin ka sama põhimõtteliselt eesti keelele üle ja võtsin näpud mängu.
Temake pani "leedukat" ja vehkis samuti näppudega. Talle tundus sõna "kebab" tuttav. Mina noogutasin "jalopeno" peale.
Väga naljakas oli. Loodan, et temal ka.
