Suudan puhkamiseks valida ikka sellised kohad, kus levi pole. Asi vist ikka minus, sest peletan levi minema ja teinekord pole tolku isegi sellest kui mast suhteliselt lähedal on. Reeglina on see hea, aga vahest tuleb veidi tööd ka teha. Õhtuti tahaks telekat ka vaadata. Nii ma piinlen ja naudin tsivilisatsiooni kadumisi ning hetkelisi taastulemisi.
Operaator oli armas, sest nende arvuti nägi, et asi kohe üldse ei funka. Pakkusid uut ruuterit - see palju võimsam. Ei olnud. Soovitati juurde väliantenn võtta - suuna aga mastile ja nett lööb su uimaseks! Ei löönud ja kadus üldse ää! Omaette küsimus muidugi kuidas ma metsas selle masti kasvõi umbkaudse asukoha üles leian?
Matkates olen ka napima söömaga ja oma 10 kilo on kadunud. Saadetud piltidel seda paraku küll näha pole. Naised on ikka haledad - riputavad oma raseda kõhukese pildikesi iga kuu ja muudkui võrdlevad!
"Halloo! Teil pole kõhtu ollagi ja selle haleda "kühmuga" küll ei eputa! Vaat siin on üks korralik kõht, mis ei kao, mingi tühise üheksa kuuga vaid kasvab ja kasvab ja paisuma jääbki tee või näljasteriki! Elukestev rasedus! Õujeee!"
Nii ma tiirutangi kurvalt ilma ilmateateta mööda suist Eestimaad. Põrgu! On seal ikka veel bikiinides ilmatüdrukud või nüüd loevad juba paljad mehed seda ette? Loodan, et mehed, sest siis pole vaadata vajagi!
