Pidasin masina kinni ja vaatasin lähemalt - kass kurivaim peadpidi purki kinni jäänud. Kiisu suundus aasa poole, mis kohe Eesti-Läti piirijõe kallast palistab. Haarasin masinast purgi lõhkumiseks väiksema haamrikese ja jooksin järele. Tegin videojupi ka, sest muidu pärast jälle hala taevani, et mõtlen lugusid välja.
Eks see üks udujutt tunduks eneselegi, sest taolises kohas pole väga tõenäoline, et kiisuga trehvaks. "Klaaspurgistatud" kiisuga seda enam.
Hiilisin lähemale. Ei ta mind kuulnud, sest purk kattis kõrvad. Peaaegu sain kätte, aga rabeles vabaks. Nüüd hing valu täis - temperatuur tõuseb ja kuumeneb üle. Hapnik saab ka otsa.
Enne lõppu jäävad lääbakile ja siis oleks lihtne. Aga kuidas teda nüüd üles leida? Metsa ju kümnete hektarite kaupa!
Isapoolse suguvõsa juured on Valgamaal ja plaanisin talu üles otsida. Nüüd jääb ära ja hakkan hooüis kassi otsima. Pekki küll!
Pea igast peatuskohast olen teiste jäetud putlid-purgid kaasa haaranud. Ei ole üldse raske. Laias laastus pole Eestimaal lugu sugugi halb ja inimesed võtavad reeglina endi tekitatud sodi ikka kaasa.
Kahjuks üks osa ühiskonnast seda ei tee. Üks Harjumaa talumees rääkis mulle, et pani seetõttu just tee kinni, et ei viitsi rohkem "sittade" järelt koristada. Määrsõna on absoluutselt kohane, sest ilmselt situvad need inimesed ka oma kodus söögilauale, mitte vetsupotti!
"Kurat küll! Kõik on õige ja tore - tulite metsa või randa ja võtsite napsu ning tegite keppi. Tublid, aga võtke omad konid, pudelid ning kondoomid ikka kaasa jobukari!"
Mida ma selle kassiga nüüd teen? Ilmselt kamandan gängi Valgamaa naised Angelina, Leneli ja Vivika siia ja hakkame otsima. Teistele ka teadmiseks kui satute siinkandis puhkama - Haanja-Karula puhkealaga siis tegu ja Kõrgeperve on see täpne koht. Jagage, ajame pundi kokku ja aitame kiisul purgi peast! Mina tänan!
TÄIENDUS: Jäin ööseks sinna lootuses, et äkki kiisu ilmub ise välja. Jaurasin seal õite mitu tundi, aga luhapealse kõrge rohu seest oli teda võimatu leida. Hiljem hakkasime koos ühe sõbraliku külanaisega iga natukese aja tagant metsateid läbi sõitma, aga kiisuke oli kadunud nagu tinatuhka. Mure oli suur kuid hommikul tuli kergendus - nägin kiisut ja purki enam peas polnud. Kahjuks ei saa ei mina ega ükski teine inimloom päästmisau endale võtta ja kassike sai selle ise peast ära! Hurraaa!
