Vaen oli suur ja Meeri sai tuuseldada. Perenaine oli koerte vahel ja tänu sellele suuremat löömat ei olnud. Kutsuti kohale lausa koertepsühhiaatergi, aga takkajärele võib öelda, et see oli puhas aja- ja raharaisk - ta peaks elama ainukse koerana.
Hiljuti läks perenaine aga paremasse maailma. Leinav peremees on kut roikaga vastu pead saanud ja elab sissepoole, mis on antud olukorras absoluutselt normaalne. "Küll me kuidagi ikka hakkame saame ja asjad laabuvad", on ta nukralt optimistlik.
Läheb aga tööle ja suleb koerad eraldi tubadesse. Siis läheb aga põrgu lahti, sest Lota läheks kasvõi läbi seina Meerit tuuseldama. Iga päev kui koju tuleb, on hirm naha vahel, et kas mõlemad koerad ikka veel elus on? Mõistagi leinavad ka mõlemad koerad ja see teeb olukorra ehk hullemakski.
Peremees ei taha kummastki kutsast loobuda, aga nii see enam jätkuda ei saa ning asjaajamise võttis enda kätte kadunud perenaise õde Tiina - otsime Lotale sellise kodu, kus ta ainukse lemmikuna elada saaks. Tiina iseloomustab koeramürakat kui väga sõbralikku tegelast, kes lähedust otsib ja lõpmatuseni mängida võiks. Paraku väikestest lastest ta just erilises vaimustuses pole. Ülekõige meeldib aga neljaaastasele Lotale autosõit ja oleks tema teha, siis ta masinast ei lahkukski. Lota on väga hästi hoitud, asjakohased vaktsiinid saanud ja kiipki naha vahele susatud. Keti- ja õuekoeraks teda ei anta ja õige ongi, sest koera koht on oma karja juures, mitte aianurgas norutamas.
"Heiki, ole meheks ja aita Lotale maailma parim kodu leida, kus teda päevade lõpuni armastatakse. Oleme kuulutanud, aga keegi pole vastanud. Sul on väga suur fänniarmee seljataga ja äkki õnnestuks siis paremini. Oleme üsna meeleheitel tegelikult", kirjutas Tiina.
Loomulikult aitan kaasa ja jagage seda inimlikku traagikat täis lookest kut hullud, et saaksin varsti Lotast juba palju toredama ja lõbusam loo kirjutada. Tänud juba ette. Kel tõsine huvi, see võtku otse Tiinaga ühendust: 55933235 , tiinaroosipuu@gmail.com
