Kuna mu päevi sisustavad enamasti naissoost tegelased, siis on iga Jummala päev naistepäev. Vanasti olid naisteööd ka, aga ealised iseärasused on kahjuks-õnneks nende osakaalu dramaatiliselt vähendanud.
No ja helistangi siis Sõle loomakliinikusse. Ei vasta. Proovin Ketlinilile ja Merilile, aga need saadanad ei võta samuti toru. Mis kuradi kell ma küll pidin minema? Ketlin kõllabki tagasi:
"Mis rutt nüüd varahommikul?"
"Head uut Naistepäeva ja tuleta vanainimesele meelde, mis kell ta kliinikusse pidi tulema?"
"Vanainime ei pea üldse kliinikusse tulema, sest oleme täna kinni."
Jess-jess-jess! Ma kohe tundsin iga keharakuga, et see aasta tuleb palju parem kui eelmine ja loodetavasti on ka ülejäänud kohustused tahvlil valesti kirjas. Lähen magama. Head uud Naistepäeva teile ka!
Muide, ka üks tarkusetera seedimiseks, millel on jumet küll kui järele mõelda. Ja nimelt ei sallinud mu ema Naistepäevi silmaotsaski, sest pidas nõmedaks, et ühel päeval aastal kuhjatakse daamid lillede ja tähelapanuga üle ning muul ajal võib justkui tuima panna.
"Suhtuda ja kohelda tuleks nii nagu iga päev oleks naistepäev!", arvas ta.
Eks see peaks ka suhtumises meestesse nii olema, aga need arusaamised vist tänapäeval enam ei kehti sest sugudevaheline sõda on täies hoos ja enamasti lebavadki ühe teki all vaid surmavaenlased, kes kurja saatuse tõttu ajutiselt koos on sunnitud olema. Aga see selleks.
Üks vihje veel ja nimelt on Lauris kodumineku küps pärast arstilkäiku. Esimene kodupakkumine läks aia taha ja sestap proovime uuesti. Kui plaanid kassi võtta, siis võid sellele koduilvesele pilgu peale panna küll. Hea ja tänulik loom, kel karm tänavaelu seljataga, aga mis peamine - ta ei ihka enam üldse vabadust taga vaid on suurima heameelega hellikust kodukiisu.
Ja nüüd magama. Head laiska Looderdamispäeva teile ka! Ooh kui mõnna-mõnna ......
