Just selline sündmusteahel eile aset leidis. Autojuhi nime ma kahjuks ei tea, aga linnule appi tõtanud proua on Natalie Okbani. Naise tööks on inimeste päästmine ehk teisisõnu teenib ta leiba arstina. Nagu näha, siis päästja on päästja ning pole üldse oluline kas hädas on lind, loom või inime. Asi on loomuses ja sellised inimesed tõttavadki igale hädalisele appi.
Linnud teel, rannas ja haljasalades on tavaline nähe. Paljud neist lihtsalt puhkavad. Mõned noored on esimeste lendamisharjutustega väheke üle pingutanud ning vajavad hingetõmbepausi. Teised jällegi on silmnähtavalt vigastatud. Kolmandatel pole aga nagu viga midagi. Ometigi on nad haiged. Väga haiged.
Need viimased tekitavadki kõige rohkem peavalu ja ütlen ausalt, et me ei oska neid ravida. Vereproovid on saadetud isegi saksa- ja ameerikamaale, aga kõik on korras. Teame, et mingid bakterid ründavad seedeelundkonda, teised jällegi väikeaju, aga kuidas neist lahti saada, on tänini mõistatus. Kaks-kolm päeva vindumist ja lind on surnud. Ei aita ükski ravim. Taolised me koristame ja põletame ära, et neid sööma läinud sulelised ei nakatuks.
"Ära Valnerile lindu küll anna! See viib nad ju randa surema!", karjatas üks naine, kes sel ajal kui ma avalikult loomi kaitsma hakkasin alles mähkmeid kandis Pärnumaa piirkonnajuhile Anu Paluojale.
"Kuule lapsuke! Millal mina olen linde randa surema viinud? Loe või lehti ja vaata, kes sel teemal kõige rohkem keskkonna- ja päästeametit samasuguse tegevuse pärast kritiseerinud on, aga see selleks."
Pärast ülevaatust arsti juures viisin loo alguses mainitud kajaka aga tõesti mere äärde kuid mitte surema. Mõte oli selles, et ei saanud välistada ka traumat ning siis on linnule vaid aega vaja. Panin ta kõrgema rohu sisse, et teised nokkima ei läheks, aga kajakad on ka selline liik, kes kukuvad omasid kaitsma ja peletavad näljased eemale.
Mõned linnud taastuvad obadusest, teised mitte ja antud juhul kajakale või kuldnokale ajuoperatsiooni tegemisest jahumine on absoluutselt kohatu! Sellist asja ei tehta, sest sellist asja arstid ei oska teha! Õhtul läksin kaema ja kajaka seisund polnud paranenud. Oli teine end veepiirile vedinud, aga õieti ta käia ei suutnud, kuigi kõik luud-liikmed olid terved.
Edasi viisin ta loomaarst Kelli Lomperi juurde:
"Mängi temaga ja proovi erinevaid ravimeid! Äkki leiame lõpuks vastumürgi tõvele, mis neid sadade kaupa maha niidab? Vat see oleks vägev! Ma nimetan selle siis Lomperiiniks ja saad kuulsaks. Aga vaata, et ta ei piinleks. Kui ikka asi on hull, siis tee süst ära."
"Loomulikult Heiki! Me oleme nii kaua tuttavad ja sa peaksid teadma, et minu juures ükski loom ega lind piinlema juba ei pea!"
Linnud siin ja linnud seal, linnud iga nurga peal! Püüdke neid siis mitte laiaks litsuda!
Loomapäästegrupp tänab Natalie Okbanit ja teist naisautojuhti, kes noort kajakat sõiduteele ei jätnud ja talle abi hakkasid otsima.
