"Valner tappis palju inimesi ja istus 10 aastat Venemaa vangilaagrites!", kuulujutt tõmbas kriipsu mulle pakutud võimalusele kunagi ammu üheks Eestimaa Roheliste juhtvõlliks saamisel.
Ei mingit alust, ei mingit uurimist, abosluutselt mitte midagi peale pahatahtliku möla. Ei huvitanud uskujaid isegi selline tõsiasi, et paljude inimeste tapmise eest lajatatakse seal maal ikka eluaegne, mitte närused 10 aastat!
Loomulikult ei vabandatud ja lugu jäigi nii. Mitte minu jaoks ja sellest õppetunnist omandasin, et Eesti riigis võib ükskõik kelle kohta rääkida ükskõik mida karistust kartmata.
"Murelik kodanik nägi endist peaministri kandidaati Wismari haigalas! Appi-appi, narkar tahtis riigi ette otsa saada!", jutuke tooks levitajaile äärmisel juhul paari-kolmesaja eurose karistuse ehk, et nii kaua kui inimese nimi ja väärikus pole väärt vähemalt viiekohalist numbrit, pole kohtus mõtet aega raisata.
"Andis vist naisele molli ja murdis ta kondid!", rahvajutuke oli aluseks, et ühele poliitikule kotid taha keerata.
Äge-äge ja siin teile veel parem jutt:
"Peaminister on nekrofiil ja käib öösiti täiskuu ajal laipu välja kaevamas. Kui see ei õnnestu siis koksab mõne maha ja trukib siis teda. President näpib aga väikeste poiste nokusid.
Häbiväärsetele juhtumitele on kümneid tunnistajaid, aga nad kardavad oma elu pärast, mis on ka igati mõistetav."
Jeee, tehtud, homme valitsus kukub.....
