Kaldun viimase selstkonnaga samas paadis olema. Tülinorijad ja valetajad ehk sõnu valesti kasutavad inimesed pandi keskajal häbiposti. Neile riputati kaela "viiul", et kõik juba kaugelt näeksid, et see tüüp ajab tühja juttu ja inimesi tülli.
Tänapäeval sõnadest moodustatavad laused meenutavad pahatihti rohkem veerbaalset kõhulahtisust ja taoline sita voolamine ei peaks küll vaba olema. Terviserisk pluss vastik hais! Saate isegi aru .........
Neil inimestel pole nina all suu vaid teine perse. Need "kakspersed" jõuavad rohkem "toota" kui torud vastu võtavad. Kohtusse pole mõtet minna, sest nii kaua kui inimese väärikus maksab heal juhul sandikopikaid, pole olukorra paranemist loota. Kui hinnasilt muutub viie- või kuuekohaliseks, siis hakatakse mõtlema, sest keegi ei taha ju mingi tühja kommentaari pärast oma majast või kallist masinast ilma jääda. Eks ole?
Sõna on vastutus! Sõnadest moodustatud vastutustundlikud laused on väärtus, mille eest seista ja võidelda. Muu pole oluline. Sõnavabadus peaks lõppema seal, kus see hakkab rikkuma Inimõigusi! Sõna võib ju vaba olla, aga lausetele peaks kehtima hoopis teised reeglid!
Minu arvamus, mitte kivisse raiutud tõde.
