"Aitäh õnnitlejatele ja 54 kuradit hoidku mind jätkuvalt teel!"

Oh sa vana raisk, kus eila läks paugutamiseks ning ajajoone pihta andsid tuld lausa 929 feissari sõbrakest. Mobla täna hommikul igatahes sellist ilusat nummerit näitas.

Sõnumid, mailid, kõned ja ess-emm-essid sinna otsa ning nii pop poiss polnud ma vast isegi siis kui teleekraanil tähtsa näoga ringi töllerdasin. 

"Aitüma, et vanainimest ikka meeles pidasite. Siiralt." 

Ma pole eriline sünnipäeva fänn ja viimati sai seda sündmust tähistatud 29 aastat tagasi ehk siis kui veerandsada täis tiksus. Asi oli vahepeal nii hull, et ma suisa vihkasin seda päeva ja ei lülinud telefonigi sisse. Arvutis ei käinud ka. Sama reegel kehtis Jõulupühade kohta – aasta jubedaim aeg, mille pidi kuidagi hambad risti üle elama.

See talv on aga kõik teisiti. Ei mingit kaamost. Ei mingit masendust ega pimedat aega. Millest nad küll räägivad? Kõik on ju risti vastupidi ja vat, et täitsa iluski. See kõik tähendab ilmselt seda, et torm mu hinges hakkab vaibuma ja olen teinud endaga rahu. 

"Kes julges minuga samal päeval sündida?"

"Kes julges minuga samal päeval sündida?"

Loomulikult on see ilurikkuja loomaarst Ketlin Sõstra, kes julmalt kogu tähelepanu enesele tõmbab!

Loomaarstid on vastikud! Arstid on rumalad! Kõik haritud inimesed teavad seda. Arstid on ka parajad kõrid, aga mis on peamine erinevus inimese- ja loomaarsti vahel?

"54 - aupaugud, lilled, kestvad ovatsioonid ..."

Elu suurim unistus täitus kui hommikul äratas mind Päästeameti orkester ja siseminester ulatus politsei operatiivsõiduki võtmed.

"Kodanik Valner, koputajanimega "Rähn", võtke vastu Eesti Vabariigi lugupidamine ja tänu raskes võitluses üles näidatud vapruse eest jne bla-bla-bla ...."

Aupaugud, lilled, kestvad ovatsioonid ...

"Kiimapäästegrupp?!"

"Kiimapäästegrupp on oma tegutsemise vältel aidanud juba ..........."

Kirjutan ühte dokustaati, loen üle ning imestan kuidas saab üldse nii valesti klaviatuuril nuppe vajutada. WTF?

WTF is WTF?

See on "Welcome to Facebook", kui mõni äkitselt ei tea.

No nii, jätkame ja muudame siis organisatsiooni tegevusala ära.

"Kiimapäästegrupp MTÜ keskendub end üksikutena ja pidevas seksinäljas olevate mees- ja naissoost isendite vajaduste rahuldamisele, et tagada ühiskonnas jätkuv turvatunne jne bla-bla-bla."

Mnjah, hakkab looma. Lisan nüüd veel seksuaalvähemused .....

"Tasuta transport on hea, aga kelle arvelt see raha tuleb?"

Loomade ja looduse kaitsmine ei saa olema kunagi ühegi valimise peateema. See on loogiline, sest inimene on ju alati jännis oma enese elu korraldamisega. 

Tegelikult ei arva ka ma ise, et see muutuma peaks, aga see, milles ma raud-polt-kindlalt veendunud olen, on see, et loodusele ja loomadele tuleb väheke suurem osa rahakest me ühisest kaukast eraldada. Tsiviliseeritud ühiskonnas ju ikka nõrgemaid märgatakse.

Loomad lendavad alati esimesena üle parda kui mittevajalik laadung. Ega keegi eriti ka vingu, sest enda hädad tunduvad alati suuremad olema ning kui ikka pakutakse üks-kõik-mida TASUTA, siis tuleb see vastu võtta. Inimloomus, mugavus ja ahnus – ei muud.

"Vaenu õhutav vihalaul"

"Maa tuleb täita lastega
ja täita lastelastega
ja lastelastelastega,
maa tuleb täita lastega
ja laulude ja lastega
ja kõige vastu võidelda,
mis võõrastav või vaenulik,
mis vaenulik või valelik
ja võidelda, kus võimalik,
kus võimalik ning vajalik,

"Kas tõmbasid ta läbi?"

Käisin eile ühes kaupluses, kuhu ma ilmselt eales enam jalga ei tõsta, sest sealt ostetud õhtuprae söömisele järgnes hommikuni kestev okse-ja pasaralli. Ma nimme jätan kaupluse nime mainimata, sest tegu võis olla ka kõhugripiga, aga nii haige kui eila polnud ma väga ammu olnud ....

Ja vat seal poes seisid minu ees kaks verinoort, umbes kaheteist aastast neiut. Nende vestlus oli umbes selline:

"We will rock! Eks ikka loomade eest ja julmade inimeste vastu!"

Kui enamus ühinguid enamasti kaitsevad loomi ja seisavad nende õiguste eest, siis me oleme nimetanud enda tegevust ikka rokkimiseks. Me rokime loomade ja teiste liikide eest. Me rokime julmade ja ükskõiksete inimeste vastu! 

Kõrvaltvaatajale tundub, et me võtame seda loomapäästeasja kuidagi lõdva randmega - me ei tundu nii ametlikud, aga see ongi olnud tegelikult ka eesmärk. Me pole mingid poliitiliselt korrektset ilukõnet pidavad ametijukud vaid tavalised inimesed, kes soovivad kõiksugu elukatele head ning oleme selle nimel valmis ka inimloomaga tüli minema kui teistmoodi ei saa. 

"Jaanuar - ei olnud üldse halb kuu!"

Aloha sõpsid, sugulased ja võhivõõradki!

Jaanuarikuu on omadega otsakorral ja oli päris hea aasta algus, sest ühtki tõsist patsienti meil sedapuhku polnudki. Jummel tänatud!

Nipet-näpet toimub muidugist iga päev ja eile näiteks viisime arstile ühe koera hambusse jäänud musträsta. Tiib kahest kohast puru, jalg ka ja selle loo edasist käiku aimate ehk isegi.

"Ära külmus!"

Hommik. Kuu särab taevas. Päike hakkab tõusma. Meri aurab. Soe tähendab. Läheks ujuma? Rumal mõte.

Joon kohvi, ühe, teise ja kolmandagi. Aadu ja Ruudi annavad märku, et läheks õige õue. Ei taha, aga tuleb minna. Talvine karge ilu. Mõnus. Pole ühti nii külm.

Poole tunni pärast mõtted muutuvad. On ikka külm küll. Kohvi tahab välja tulla. Rahvast pole ja lahendan probleemi esimese põõsa juures ära.

Sa vana raip ää külmus! Senini arvasin naiivselt, et ikka mina juhin juga, aga nüüd ankurdas see mu maa külge. Lasteaia lapsed tulevad hanereas, rohelised vestid seljas.

"VALIMISLUBADUS 2 - SÕDA USA-ga"

Kuidas jõukus tuua iga eestimaalase kodusse? Kuidas oleks kõigil hea? Loen erakondade programme ja selline poliit-idioot nagu ma kord juba olen, ei suuda miskit tarka välja mõelda.
Igal erakonnal on sees mingid punktid, mis meeldivad ja taolised, mis ei kõlba isegi koera hänna alla. Aga teeks õige "ühepajatoitu" ning segaks selle jama kokku võttes igalt parteilt ainult meelepärased lubadused.

Mnjah, aga siis jääb ju raha puudu, sest arvuta kuidas arvutad, puudu jääb ikka rämedalt! Mida küll teha? Välja mõtlesin!

"Kas pärast valimisi saabub õnn ka ketikoerte õuele või peavad nad surmani virelema?"

Loomapidamisõigus on inimestele antav automaatne õigus ning selle saab sinult ära võtta vaid kohus. Nagu me kõik teame, siis kohtusse, "loomaasjad" reeglina ei jõua, sest politseil pole jõudu ega tahtmist nendega tegeleda. Loomakaitsjad muidugi kaebavad, ja nüüd me jõuamegi sellise asja nagu "KAEBEÕIGUSENI"
"Mis pagana asi see kaebeõigus siis on?", laiutavad inimesed käsi.

Puust ja punaseks! Näiteks mina, Heiki Valner pussitasin oma koera mitmeid kordi ja loomakaitsja Malle X-ühingust teeb politseile sellekohase kaebuse. Politsei heal juhul kutsub Valneri välja, aga see tõbras väidab, et koer pussitas end ise ning üritas sooritada enesetappu.

"Valimislubadus 1 - Elagu poissmehed!"

Parem karta kui kahetseda ja arvestades meie õigusruumi vallutanud seisukohaga, et süüdi on alati mees kui suurema ohu allikas, võtan endalt ise vabatahtlikult elu lõpuni kestva naisepidamisõiguse.

Seoses sellega luban tulevikus kasvõi lühiajaliselt teha õnnelikuks võimalikult palju naisi, selle asemel, et seda "ühte ja ainust" pika aja vältel väga õnnetuks teha. Aamen!

"Minu nägu peab varjama!"

"Teeme sinust ka ühe foto plakatile", nurub fotograaf.

"Ei tee!"

"Miks?"

"Parema tuleviku ja õiglasema riigi lubajad loomadele ei mõtle!"

Paremat ja õiglast tulevikku lubavad suurparteide plakatid ei pea mõistagi silmas loomi, linde ja teisi elukaid. Nemad on määratud inimese armust virelema ja piinlema. 

See pole väga okey meie arust ning oleme seda ka oma 12 aastat juba väljuhäälselt kuulutanud. Seni paraku üsna tulutult.

"Termopesu"

"Tiliseb, tiliseb aisakell, lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell, kiirgab mets ja hiilgab maa"

Sellega on nii ja naa, aga mingit pidevat tilinat ma alates eilsest juba kõrvus kuulen. Lapsed jooksevad järgi ja muudkui nuruvad:

"Jõuluvana anna kinki ..."

Õukei, ajasin habeme ää ja pole enam Jõuluvana. Ostsin ka sooja väljamaa pesu, et kellad rohkem ei tiliseks. Hurraa, hõbe puha sees! Ei olnud! Luubiga uurisin! Petukaup puha!

"Valner! Jälle sina! Miks küll?""

"Kes? Jälle sina?", on ekspruta üllatunud.

"Valikut ju pole, sest valimislubadustes loomade heaolu väga ei mainita."

"Pole sul seda s**aloopimist vaja!"

"Kellegile me gängist pole, aga keegi peab ju noka lahti tegema või ei peaks?"

"Pead see just sina olema?"

"Tundub, et sel korral veel pean."

„Loomapäästegäng läheb Roheliste nimekirjas loomadele eluõigust nõudma!“

"Never say never!", ütlesid vanad eestlased.

"Tule esinumbriks. Kus sa kandideerida tahad?", kutsusid Eestimaa Rohelised paar kuud või rohkemgi tagasi. Eks neid kutsujaid on olnud mõnest teisest parteist ikka ka.

"Jääb ära! Ma olen juba liiga vana selle jaoks. Ma aitan loomi parem ilma suurema kärata ning sellest on ka otsene kasu. Vähemalt murtud kontidega tee peal vedeleva eluka jaoks!“

Natuke aega tagasi tagasi praalisin, et ei mina enam selle poliitilise jamaga kaasa lähe. Lora puha, sest sõna otseses mõttes eile ehk kaheteistkümnendal tunnil tehtud välknõupidamine muutis kõike.

"Uudispomm või pommuudis - Mata Hari oli tegelikult Eesti mees!"

"Koer hammustab inimest - ei ole uudis. Inimene hammustab koera - on uudis!", on ajakirjanduse üks kirjutamata reeglitest, millest tänapäeva suleneegrid kinni ei pea.

Teine reegel on see, et kõigis ja kõiges peab kahtlema. Kes ei kahtle ja püüab intervjueeritavaga sõber olla, pole ajakirjanik vaid lihtsalt tavaline juust või kinni makstud tõbras!

Nu vat ja hakkasin minagi tegelema uuriva ajakirjandusega ning võtsin ette ajaloost tuntud tegelase Mata Hari. Jube, mida kõike ma avastasin ning kogu loos on tõde vaid üks sõna - HARI!

"Eakas Jacky pääses napilt Tallinna sõidust!"

„Suur koer on ilmselt autolt löögi saanud! Kelle poole ma peaksin pöörduma?“, päris meesterahvas eile õhtul üsna ärevil häälega. „Tagumised jalad ei kanna ja ta kukub pikali!“

„Sel juhul helistasite täitsa õigesse kohta, sest sellised õnnetud ongi otseselt meie rida. Kus see juhtus?“

„Tallinna maanteel“

„Mis linnas?“

"Heateod saavad siiski alati karistud!"

"Teen jälle head iga päev, mitte ainult jõulude ajal!", oli mu vaikne lubadus ja sel aastal olen üritanud ka sõna pidada. Eile näiteks aitasin vanainimese üle tänava. Alul ta raip ei tahtnud tulla, aga väänasin memme lumele pikali ja siis kraest tirisin. Mutt oli lõpuks ise ka õnnelik kui taas püsti sai. Alul küll natuke röökis, aga lõpp hea, kõik hea ....

Täna seisan ja vaatan kuidas inimesed järjepanu kukuvad. Ajavad aga end püsti ja siis jälle kukuvad. Ainult osavamad suutsid püsti seista. Mõnede arust nad naersid ja kiljusid. Minu arust olid need aga meeleheitlikud karjed ja nad lausa hüüdsid appi!

"Vali mind - Number 666 Karja-, Marja- ja Egiptimaal!"

"Vali mind, vali mind
mul on lihastes rind!
Vali mind, vali mind
mul on odavam hind!

Mind valides saate endale igavese õnne,
lademetes kaasa armsaid pisikesi põnne!
Vali mind, vali mind kui tahad paremat riiki,
ja hunnikus õiglust leiad tulevikus siitki!"

Poliitiline litsikaubandus surub uksest ja aknast peale ning hea on tõdeda, et meil nii palju toredaid inimesi elab. Hoolikalt valitud lubadused - PAREM tulevik. Mõnus soe udujutt ja paremaks läheb ikka kui rooma impeeriumi, nõukaaegse-venemaa või natsi-saksamaaga võrrelda. Lihtne!

"Issver! Lapsed teevad muudkui lapsi!"

"Paljuneda! Teie esmane ülesanne on paljuneda!", ütleb Piiblisõna ja meie esivanemad paljunesid nagu jaksasid. Enam nii väga heledama nahaga rahvad seksida-paljuneda ei viitsi ja on võtnud kindla kursi väljasuremisele ....

Minu pere astub sellele aga kindlalt vastu ja täidab vankumatult ühe Põhjamaal asuva riigiga sõlmitud sõpruse ja genofondi rikastamise kokkulepet. Üks "Valnergängi" siseringi kuuluv anonüümsust palunud naissoost kodanik, kelle isik ja elukoht on autorile teada, esines Jõulupühade ajal järgmise nõudmisega:

"Kangelaslik koeravideo, aga vaadake kaadri taha ikka ka!"

Facebookis hakkas taas rokkima üks üsna vana koeravideo kutsast, kes raudteel oma halvatud kaaslase kõrval lamab ja ei lahku isegi siis kui rong tuleb. 

Kõik on kena, aga proovin teile ka selle kangelasliku loomaloo teist külge näidata, sest paljud vast esimese hooga taolise asja peale üleüldse ei mõtlegi.

"Injured dog lies paralyzed on tracks – as train quickly approaches, her friend refuse to leave her side ... ❤️", seisab videos.

Nummi-nummi!

Ja rongi konduktor, mitte filmija, kutsus abi!?

Ei ole enam nii nummi!

"Päästetud Mimi ootab pikisilmi päriskoju minemist!"

Pealkiri on sulaselge jama, sest Mimi ehk vana nimega Happy ei tea sugugi, et ta hoiukoidus on ning laamendab peremehele kohaselt.

"Heiki appi! Su gäng teeb mu esikus täisremondi, sest Mimi on selle jummalast laiali lammutanud!", ohkab Mimi eest hoolitsev Olga südamest. "Ja ta on täiesti tänamatu! Mind suure vaeva nägijat ja hoolitsejat ta üldse ei tunnista! Sülle ei tule, pai ei taha ja ainult lapsi peab oma sõpradeks!"

"Tere tulemast klubisse! Mu Evka on täpselt samasugune - sent surmale võlgu, tuuni teine raske rahaga üles ja siis ta tänamatu absoluutselt eirab. Tuli sülle küll, aga vaid siis kui ise tahtis ja ka pai sai vaid siis teha! Ise turkida ei tasunud, sest maadam lõi küüned kohe sisse!"

"Rahulik, aga päris ilma õnnetusteta ei tulnud seegi aasta"

Teiste linnade kohta ei oska öelda, aga selles päälinna asumis, kus mina elan, oli ikka tõeline sõda lahti küll. Paugutasid nii allameetrised tegelased kui pikemad. Tuldi nii peredega kui ükshaaval. 

Vaene Ruudi oli omadega väga sassis ja enamasti me jalutasimegi vaid öösel või esimese "pauguni", sest seejärel oleks ta end läbi asfaldi kaevanud. 

Ühe rihma näris hirmuga puruks. Teise tõmbas katki. Mõned korrad pääses veel lahti ja naabrimemme tõmbas nii kummuli, et sellel näpuluu läks puhta puruks. Sõiduteele jooksis ka. Õnneks alla ei jäänud, kuigi ühe korra pidin vat, et ise koera säästmiseks auto ette hüppama. Aitäh autojuhid, et märkasite, oskasite arvestada ja pidurdasite. Loom terve, (ravi)raha alles ja ega seda "ilmeksimatute" kaunishingede seakisa poleks jõudnud ju ka ää kuulata:

"Uusaastalubadus"

Uuel aastal lubatakse endid ikka muuta, kuigi päriselus teevad seda jube vähesed. Mõned jätavad suitsetamise maha, mõned naise, kellega 25 aastat koos on elanud:

"Miks te lahutust tahate?"

"Kök-kök, mök-mök ....nooh ta pole kunagi midagi teinud ja pean teda üleval pidama. Nooh, lits on ta, lisaks veel loll, nooh ......."

Hallooo, kes see nüüd loll on? Endal võttis veerand sajandit aega, et aru saada, kellega koos elad ja ilmselt oleks ausam otse välja öelda, et põed keskeakriisi ning tahad sportautot ja lapseohtu naisi põrutada, et end taas elusa ja noore(ma)na tunda!

"Võimalikult vähe halbu asju ja inimesi meite eludesse!"

Tuleb hea aasta, sest me saame juurde hunnikus inimesi, kes lubasid uuest aastast joomise-suitsetamise-hooramisese ja palju teisi halbu harjumisi maha jätta. See on ju aint hea! Eks ole?

Uuel aastal on ikka kombeks soovida nii tuttavatele kui võhivõõrastelegi head uut aastat, rohkem raha-õnne-tervist ja muid toredaid asju. Ka see on tore komme, kuigi paljudele on need tegelikult tühipaljad sõnakõlksud, mis päriselus korda ei lähe.

Mida teile siis soovida?
Soovin sedapuhku uueks aastaks siis paljusid asju hoopis VÄHEM. 

Ma soovin teie peredesse vähem pettumusi ja muret. Vähem stressi ja tülisid. 

Ma soovin, et teid ümbritseks vähem halbu ja silmakirjalikke inimesi.