22 juuli 2018

„Tänan aususe eest Viimsi "Circle K" neiud!“

Elame praegu sellisel ajal, mil paljud arusaamised on muutunud. Ebanormaalsus muudetakse vägisi normaalsuseks ja püüa sa "sooneutraalsusepäeval" oma pisipoega kleidis kooli mitte saata – kohe on lastekaitse kukil ning saad avaliku hukkamõistu osaliseks. Hea kui last üldse ära ei võeta. 

Õnneks pole see veel massiline, aga ühest taolisest, tõsi küll, mittekohustuslikust "karnevalipäevast", olen juba kuulnud küll. Loodetavasti ei hakka me kõiki svenssonite trikke järgi tegema, aga igaks juhuks tasuks vaim valmis panna ...

Nõuka-ajal sai mu lausviieline ema ühe korra mitterahuldava käitumishinde, sest vanavanemad otsustasid lapsed Jõulupühade puhul koju jätta. Mnjah! Vene ajal pandi kinni jõulude pidamise eest, nüüd saad litaka kirja kui poisist tüdrukut või plikast kutti ei tee.


Ajas muutuvad ka kombed. Mind kasvatati näiteks selles vaimus, et laps peab ikka vanainimesele esimesena tere ütlema või, et naisele on viisakas ust avada, mantlit selga aidata või bussist väljudes käsi ulatada. Mitte sellepärast, et ta ise hakkama ei saa, aga nii oli tollal lihtsalt viisakas. Tänapäeval võivad mõned naised aga seda pahaks panna, sest on ju ikka „solvav“ küll kui mees kohtleb sind imbetsillina, kes enesele isegi palitut selga ei oska panna! 


Palju huvitavat on veel tulemas kui meenutada Rootsi juhtumit, mil uppumissurmast päästetud neiu süüdistas kohtus elupäästjat oma „puudutamises“. Tõenäoliselt istuvad tulevikus kõik arstid seksuaalse ahistamise pärast kinnimajas, sest puudutasid abivajaja keha ja võtavad seal patsiente vastu. Tallinna vangla-regionaalhaigla? Miks ka mitte! Ilmselt muutub ka seks üksjagu keerulisemaks ja kui keset vahekorda öeldud „EI!"-le sajandiksekundiga ei reageerita, siis on tegu juba vägistamisega ….

Ka ausus ja väärikus on sellised mõisted, mis näikse ajale jalgu jäänud olevat. Neid omadusi ei väärtustata, aga üritan seda siiski „ainult sitad uudised müüvad ajastu “ kiuste teha. Käisin täna hommikul Viimsi "Circle-K" bensujaamas suitsu ostmas. Olin juba autos kui korraga nooruke teenindaja minu juurde jooksis ja raha ulatas:

„Te maksite rohkem! Arve oli 10.50, aga te andsite 15.50!“

Veel mõned ajad tagasi absoluutselt normaalse, loomuliku ja õige tegevusena tundunud käitumine pani üllatuma:

„Ta oleks võinud ju selle tasku pista! Keegi ei näinud, sest teisi inimesi ju poes polnud! Oma viga ju ja lisaks on kapitalism, mil kõik ainult enese heaolu ja rahanatukese eest võitlevad!“ 


"Ju nad kartsid, et raha oli üle loetud ja lähed tagasi! Lisaks polnud summa ka suur! Viitekümmend eurot poleks nad raudselt tagasi andnud!", arvab kiuslik lugeja.

"Ei olnud see raha üle loetud ühti ja ma arvan, et nad olid lihtsalt ausad inimesed. Väljasurev tõug küll, aga ka selline variant on ju täiesti võimalik. Eks ole?"

Tundub tõesti, et oleme oma arenguga jõudnud ajajärku, mil normaalne tundub ebanormaalsena ja vastupidi. Imepisike asi, aga kohe tundsin, et tahan seda positiivset lugu teiega jagada. Kahjuks ei tea ma täna tööl olnud neidude nimesid ning sestap leppigu nad üldise kiitusega:

„Aitäh aususe eest Viimsi "Circle K" noorikud! Teid palgates firma nüüd ämbrisse küll ei astunud!“