Inimesed jooksevad teie rahaahnuse ja hoolimatuse pärast, on öö otsa üleval ja turgutavad teie äri "loomulikku kadu" elule. Loomad, aga surevad ükskõik kui palju me ka ei pingutaks.
See tekitab tohutut viha ja viimati olin vist nii tige, siis kui Pohla külast päästetud koerad nagu kärbsed koolema hakkasid. Tookord polnud asi loomakaitse liidu kontrolli all ja see kogemus andis meile karmi õppetunni, et riigi õiguskaitseorganitega "koostöö" võib loomade jaoks väga halvasti lõppeda.
Siis ma olin kuri riigi peale. Täna tunnen ma viha aga koerapaljundate peale, kes absoluutselt süüdimatult loomi olematutes tingimustes paaritavad ja seejärel nende järeltulijad müüki paiskavad. Mõistagi hoitakse igat senti kokku, sest muidu ei tasu see julm äri ennast ära. Sellest ka viletsamad tingimused, odavam söök ja loomaarsti juurde need äbarikud pahatihti ei jõuagi!
Kuradi kurat! No tehke oma äri, aga jääge inimesteks! Ärge kurnake emasloomi ja ärge tehke neile tittesid igal jooksuajal taha! Käige arsti juures ja tagage vajalik hoolitsus. Seejärel alles müüge. Loomakaitse liit pole mingi tõukoerte äri eestkõneleja ja me lähtume sellest, et igal loomal on hing sees ja teda peab kohtlema nagu elusolendit.
Sellest on räägitud sadu kordi, aga olukord on kohati ikka väga kontrolli alt väljas. Tõuloomalaadsete isendite vorpijad on jäänud vahele, aga toimetavad südamerahuga edasi. See käib nii Kuusalu kandist avastatud loomavabriku kui Tallinnas Koplis haigeid tõukasse meenutavaid loomi müüva daami kohta. Viimane on veel nii väge täis, et Katrin Lust pidi lasua pollaritele aru andma miks ta selle loo üldse teha julges. Ka kurikuulus Kerli Ploom ehk kunagi Vridolini perenime kandnud naine toimetavat tulusa äriga tänase päevani edasi. Sellist informatsiooni on vähemalt loomakaitse liidule edastatud.
Tänaste poliitikute põhiülesanne näikse täna olevat rahvale uute maksude välja mõtlemine. Miks te igasugu loomaärile makse peale ei pane? Ajakirjanikele kallale tunginud kassiärikas oli tige, sest kõik valetavad ja laimavad. Tollal ähvardas ta mindki, aga selleks see jäigi.
Nüüd on mul üks vaenlane veel juures. Ka Venemaalt tõukoeralaadseid loomi Eestisse tariv proua LARA GORJATŠOVA saatis mulle pahase kirja, Muide, ka see "tõukoeri" ühe euro eest oksjonile panev daame nimetab end suureks loomasõbraks ja koerakasvatajaks, mitte "millerdajaks"!
Согласно международному праву вы в первую очередь должны были сообщить об этом заводчикам. Объяснить и рассказать обо всем, спросить хотим ли мы забрать своих собак.
Поэтому прошу вас отнестись ко всему лояльно и согласно закону. Просим не кастрировать, не стерилизации и не усыплять российских собак (а вы конечно знаете, что это решение в праве заводчика)."
Nõuavad, nõuavad, nõuavad ja neil on õigused! Loomadel aga nagu justkui poleks? Loomulikult ta ei teadnud ja on nüüd murest murtud! Kes seda mula usub?
Ei hakka seda jama siin täies pikkuses tooma, aga neil kel soovi see kiri läbi lugeda, klikaku ülalpool oleval lingil.
"Nõuate vastavalt seadusele oma koeri tagasi ja palute mitte steriliseerida/kastreerida!?!"
Puhake õige jalga Pihkva "koerakasvataja" LARA GORJATŠOVA! Just Teie kolmest koerast kaks olid väärarenguga ja Te tahate neid edasi paljundada?
Üle minu laiba saate need koerad tagasi! Saite aru proua Gorjatšova? Teil pole isegi ostu-müügilepingut ega tõutunnistusi! Muretsev aretaja ja kasvataja my ass! Kohtumiseni kohtus!
Kutsikad surevad ja ma olen taas nii närvis, et see lööb lausa "kaane pealt". Ma tunnen end nii tühise ja abutuna. Persse käigu need millerdjad!
Tahtsite viimati Keila lähistelt avastatud "kutsikavabriku" asukohta ja loomaärika nime?
Aga palun:
JELENA ARBATOVA
Moskvas sündinud, 52 aastane, kõrgharidus, bioloog, eestlasega 36 aastat tagasi abiellunud, 2 poega, paarkümmend aastat Soomes elanud ja nüüd aastakese Eestis olnud.
Pere ostis pangalaenuga maja Helsingisse, millest umbes kolmandik on maksmata. Omab korterit ka Tamsalus. Vastne lesk, abikaasa suri 8.märtsil. Pojad elavad Soomes.
Aastaid tagasi sai insuldi, vasak pool kehast halvatus, ei suutnud rohkem umbes 40 kassi eest hoolitseda ja Soome loomakaitse viis need ära. Enamus hukati ja pr.Arbatovalt võeti ära loomapidamisõigus. Olgu mainitud, et ma ei ole politsei ega detektiiv, kes asja uurida saaks, aga sellist juttu ta mulle rääkis.
Esimesel päeval ütles ta, et kõik koerad on müüakse Soomes maha. Kolmandal päeval eitas seda ja kinnitas, et kõik on pere lemmikud. Hiljuti olevat siiski kaks kutsikat pooleteist kuu vanustena maha müünud.
"Kutsikavabrik" asus Treppojal, a/ü Kopli territooriumil hooldekodus viibiva ämma suvilas viimase teadmata. Dementse vanaproua eestkostja avastas ülihalbades tingimustes olevad koerad ja teavitas loomakaitse liitu.
Arvestage, et tegu võib olla ka "ullikese tankistiga" ning tegelikud niiditõmbajad ja kasusaajad on hoopis teised inimesed.
Kolm emaslooma olid hiljuti poeginud, aga kus on kutsikad. Väidetavalt 2 müüdi maha. Aga tegelikult? Äkki kärvasid maha või siiski müüdigi teadlikult haigeid loomi? Viha motiveerib ja uurin väheke neid "aretajaid" Ka ostjatega räägin kui numbrid saan, sest mind väga-väga huvitab kuidas "kaubal" läheb?
Kutsikad surevad ja ma olen taas nii närvis, et see lööb lausa "kaane pealt". Ma tunnen end nii tühise ja abutuna. Persse käigu need millerdjad! Tahtsite viimati Keila lähistelt avastatud "kutsikavabriku" asukohta ja loomaärika nime?
Aga palun:
JELENA ARBATOVA
Moskvas sündinud, 52 aastane, kõrgharidus, bioloog, eestlasega 36 aastat tagasi abiellunud, 2 poega, paarkümmend aastat Soomes elanud ja nüüd aastakese Eestis olnud.
Pere ostis pangalaenuga maja Helsingisse, millest umbes kolmandik on maksmata. Omab korterit ka Tamsalus. Vastne lesk, abikaasa suri 8.märtsil. Pojad elavad Soomes.
Aastaid tagasi sai insuldi, vasak pool kehast halvatus, ei suutnud rohkem umbes 40 kassi eest hoolitseda ja Soome loomakaitse viis need ära. Enamus hukati ja pr.Arbatovalt võeti ära loomapidamisõigus. Olgu mainitud, et ma ei ole politsei ega detektiiv, kes asja uurida saaks, aga sellist juttu ta mulle rääkis.
Esimesel päeval ütles ta, et kõik koerad on müüakse Soomes maha. Kolmandal päeval eitas seda ja kinnitas, et kõik on pere lemmikud. Hiljuti olevat siiski kaks kutsikat pooleteist kuu vanustena maha müünud.
"Kutsikavabrik" asus Treppojal, a/ü Kopli territooriumil hooldekodus viibiva ämma suvilas viimase teadmata. Dementse vanaproua eestkostja avastas ülihalbades tingimustes olevad koerad ja teavitas loomakaitse liitu.
Arvestage, et tegu võib olla ka "ullikese tankistiga" ning tegelikud niiditõmbajad ja kasusaajad on hoopis teised inimesed.
Kolm emaslooma olid hiljuti poeginud, aga kus on kutsikad. Väidetavalt 2 müüdi maha. Aga tegelikult? Äkki kärvasid maha või siiski müüdigi teadlikult haigeid loomi? Viha motiveerib ja uurin väheke neid "aretajaid" Ka ostjatega räägin kui numbrid saan, sest mind väga-väga huvitab kuidas "kaubal" läheb?
Enamus pseudokasvatajaid-paljundajaid-äritsejaid on "õrnad ja hoolivad" naisterahvad. Emad pealekauba. Eranditult ja seda kinnitab minu 11 aastane loomakaitsja kogemus.
Ma olen kallima voodist teise mehega tabanud, ma olen jalaga näkku saanud purjus naiselt ja talunud muidki jubedusi, aga olen säilitanud nii palju külma närvi, et asi pole "füüsiliseks" läinud. Ma pole eales vaatamata süüdimõistvale kohtuotsusele ühtki naist peksnud, aga tooge need naisloomaärikad minu juurde ja ma taon neid sadiste ilma igasuguse süümepiinata kogu oma 120-ne kiloses kehas peituva jõuga!
Surma, valu ja piinu külvavad tundetud monstrumid olete, mitte õrnad naised! Teiesuguseid jäletisi peabki peksma! Seejärel pugege "süütute ohvritena" tissi ja tussi taha peitu ning jookske politseile pisarsilmil kaebama kuidas teile rämedalt liiga tehti. Ma ei kahetseks midagi!
Ma olen kallima voodist teise mehega tabanud, ma olen jalaga näkku saanud purjus naiselt ja talunud muidki jubedusi, aga olen säilitanud nii palju külma närvi, et asi pole "füüsiliseks" läinud. Ma pole eales vaatamata süüdimõistvale kohtuotsusele ühtki naist peksnud, aga tooge need naisloomaärikad minu juurde ja ma taon neid sadiste ilma igasuguse süümepiinata kogu oma 120-ne kiloses kehas peituva jõuga!
Surma, valu ja piinu külvavad tundetud monstrumid olete, mitte õrnad naised! Teiesuguseid jäletisi peabki peksma! Seejärel pugege "süütute ohvritena" tissi ja tussi taha peitu ning jookske politseile pisarsilmil kaebama kuidas teile rämedalt liiga tehti. Ma ei kahetseks midagi!
