Kirjade järgi peaks taolistel puhkudel üles leidma valla keskkonnaspetsialisti, kes siis ise kutsub varjupaiga järele. See on paraku teooria ja utoopia, sest õhtusel all, riigipühadel ja puhkepäevadel vallaametnikke juba kätte ei saa. Lisaks ei taha vallad enamasti sentigi ühegi hulkuva looma eest tasuda!
Ilmselt autolt löögi saanud koerake niutsus valust ja käpale ei toetunud. Tauno organiseeris kohale loomaarst Ants Raava, kes kutsa üle kompas ja valu vaigistava süsti tegi.
"Kindlasti on vaja kliinikusse viia ja röntgen teha! Käega katsudes oleks nagu luu puhta puru sealt altpoolt!"
Altai sai täna hädavajalikku ravi ja ees on ootamas üsna pikk taastumisperiood. Täna Loomakaitse Liit annetusi paluma ei hakka, sest kuidagi saime selle arve makstud. Pole ka erilist mõtet, sest palgapäev on alles järgmisel nädalal ja ilmselt on teil kõigil näpud põhjas.
Tauno Tampere rippus telefoni otsas neli tundi ja otsis tulutult abi kuniks lõpuks leidis Eestimaa Loomakaitse Liidu Harjumaa piirkonnajuhi Katrin Lehtveeri numbri.
"Aegviidu rongijaamas on vigastatud koer. Olen jupp aega kõiki pommitanud, aga keegi aidata ei saa. Ega ka teil pole vist võimalik nii hilja tulla?", päris mees lootuse kaotanuna.
"Otse vastupidi. Ma olen just Aegviidus. Kus kohas te asute?"
Vedasime eile Katsiga koeri mööda Eestit laiali ja jätsin masina tema kätte, et koeri mitte ühest autost ringi tõsta. Lisaks on minu "pann" ka natuke suurem. Tallinnasse toomist vajasid veel kaks koera ja Katrin vaevas pead, et kuhu veel see kolmas panna?
Vedasime eile Katsiga koeri mööda Eestit laiali ja jätsin masina tema kätte, et koeri mitte ühest autost ringi tõsta. Lisaks on minu "pann" ka natuke suurem. Tallinnasse toomist vajasid veel kaks koera ja Katrin vaevas pead, et kuhu veel see kolmas panna?
Olukorra lahendas koerake ise, kes justkui aru sai, et auto viib ta abile lähemale ja nii saab valust priiks. Nii ta masinasse, vaatamata vigastusele, hüppaski ja maandus otse kõrvalistuja toolil. Seda ponnistust saatis valus niutsumine.
"Vaene koer! Kohe viin su arstile ja saad abi!"
Taolised kunded me jätame reeglina ööseks kliinikusse, sest nii on nad pideva järelvalve all. Ka Aegviidu rändur maandus Loomade Kiirabi Kliinikusse ja läbis kõik protseduurid. Vahepeal Katrin helistas mulle ja see oli ikka räme kui kõvasti ta "nuttis". See ajas mul harja punaseks.
"Miks ta nutab? Miks talle juba valuvaigisteid ei anta?"
"Kannatama peab! Siin on hullumaja praegu ning arstil on käed-jalad tööd täis! Midagi pole parata!"
Hommikuks oli pilt palju klaarim ja kiibitud koer oli ka registrisse kantud. Katrin helistas omanikele, et teatada rõõmuuudist. Ometigi sattus ta süüdistuste laviini alla.
"Ärge ajage mulle jama! Te varastasite mu koera ära!", lajatas Anija valla, Arava küla, Väike-Allika talus elav Pavel Aleksejev. "Käisin teda otsimas, aga jäljed kadusid seal, kus te ta autosse tõstsite!"
"Teie koer leiti Aegviidu rongijaamast!", üritas Katrin olukorda selgust tuua.
"Ärge valetage mulle! Te varastasite koera ära ja tahate nüüd raha! Küll ma neid teie varjupaiku juba tean! Tooge koer kohe tagasi!"
" Ei too! Teie koeral on vana vigastus ravimata ja ta vajab operatsiooni! Miks te oma koera luumurdu ei ravinud? See tegi ju väga palju valu!"
"Mu koeral pole mingit luumurdu!"
Edasi pidi härraga vestelema juba loomaarst, kes selgitas Altai-nimelise Ida-Siberi laika tervislikku seisundit. Pavel Aleksejev'it ta jutt ei veennud ning ta andis toru üle Liidiale, kes osutus kõvemaks klähvijaks kui kõik Anija valla koerad kokku.
"Vargad ja sadistid! Te ise murdsite koera jalaluu katki, et meilt raha välja pressida!", röökis proua telefoni.
"Loomulikult te maksate oma koera ravi ise kinni! See on teie kohustus!", lajatas Katrin vastu.
"Midagi me ei maksa! Me ei taha seda koera enam!"
"Kas te kirjutate loobumislepingule alla?"
"Ei kirjuta ma kuskile alla! Ma annan selle asja politseisse ja teid vargaid pannakse vangi!"
Praeguseks on Katrin vestelnud juba vallaametnike ja piirkonna konstaabliga. Anija Vallavalituse järelevalve spetsialist Mihhail Lopatkin oli Altai saatusega kursis:
"Tere päevast!
Edastan Teile koera pildid. 05.12.2017 aastal oli avastatud Väike-Allika, Arava külas, Anija vald, Harjumaa, et koer asub väliaedikus, ta nutab ning lonkab. Koeral oli vigastatud esimene parem käpp.
Edastan Teile koera pildid. 05.12.2017 aastal oli avastatud Väike-Allika, Arava külas, Anija vald, Harjumaa, et koer asub väliaedikus, ta nutab ning lonkab. Koeral oli vigastatud esimene parem käpp.
Ütlesin koeraomanikule, et pöördugu koheselt loomaarsti poole. Edastasin info ka Veterinaar-ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskusele, aga tagasisidet pole tulnud.
Järgmisel päeval nad väidetavalt pöördusid loomaarsti poole ja näitasid ka arvet. Liidia Aleksejeva sõnade kohaselt sõidab ta igal nädalal Tallinna ja kontrollib koera tervist. Detsembrikuu lõpus käisin kontrollimas ning Liidia kinnitas, et jaanuaris 2018 viib ta jälle koera loomaarsti juurde.
Jaanuaris tahtsin koera olukorda kontrollida, aga pr.Aleksejeva lükkab visiiti pidevalt järgmisele nädalale. Täna ta helistas mulle ning edastas info, et koer on avastatud Aegviidus."
Anija vallavalitsus on seega olnud oma ülesannete kõrgusel. Küll paneb mind aga imestama hoopis teine asi.
Aleksejevite sõnade kohaselt käisid nad Altaid ravimas Lasnamäel Linnamäe tee 91 ja Virbi 4 asuvates kliinikutes. Kui muidugi käisid, sest ma ei suuda uskuda, et Eestis töötab täna lolle loomaarste, kes ei suuda tuvastada luumurde!!!
Aleksejevite sõnade kohaselt käisid nad Altaid ravimas Lasnamäel Linnamäe tee 91 ja Virbi 4 asuvates kliinikutes. Kui muidugi käisid, sest ma ei suuda uskuda, et Eestis töötab täna lolle loomaarste, kes ei suuda tuvastada luumurde!!!
Altai sai täna hädavajalikku ravi ja ees on ootamas üsna pikk taastumisperiood. Täna Loomakaitse Liit annetusi paluma ei hakka, sest kuidagi saime selle arve makstud. Pole ka erilist mõtet, sest palgapäev on alles järgmisel nädalal ja ilmselt on teil kõigil näpud põhjas.
Küll aga vajab Altai hädasti hoiukodu ja seda veel tänase päeva jooksul! Mure on suur, sest tuppa me teda paigutada ei saa ja õues ta kuni paranemiseni olla ei tohi. See paljukannatanud koer vajab sooja tuba, kuiva aset, rahu, süüa ja hellust.
Kui sul on võimalik seda kõike pakkuda, siis anna endast palun teada 50 83 336 või info@loomakaitse.eu
Nagu isegi olete aru saanud, siis loomade päästmine on ehtne võitlus ja teinekord võime tänu asemel hoopis roikaga vastu pead saada. Ometigi see ei heiduta, sest Loomakaitse Liidu missioon on üheselt selge - me kaitseme ja päästame elukaid ning kui vaja, siis ka hoolimatute peremeeste käest!
Kui sul on võimalik seda kõike pakkuda, siis anna endast palun teada 50 83 336 või info@loomakaitse.eu
Iga loomaomaniku kohus on tagada oma hoolealusele lisaks muudele punktidele ka vajalik ravi. Meil on põhjust arvata, et Pavel ja Liidia Aleksejev sülitasid sellele kohustusele ja vaatasid koera piinlemist rahumeeli pealt. Seetõttu pöördume ka politsei poole, sest nende tööks on panna taolised inimesed ju paika!
Tauno Tamperele minu poolt sügav kummardus ja lugupidamine, et koerakest piinlema ei jätnud ja abi talle otsis!
Tauno Tamperele minu poolt sügav kummardus ja lugupidamine, et koerakest piinlema ei jätnud ja abi talle otsis!
