"Andke politseile kindlasti kõigist õigusrikkumistest teada!", kutsuvad teleuudistes suurte pagunitega politseijuhid ja teinekord ministergi rahvast üles.
"Küll on tore! Minu miilits kaitseb mind!", on pööbel vaimustuses. Mõni hull teatabki kui rikkumist näeb ja reeglina patrullid ka reageerivad. Algstaadiumis tundub seega kõik hästi toimivat. Kõik võib aga muutuda ja see sõltub juba sellest millise uurija lauale toimik maandub. Mõned viitsivad tööd teha, teised vingerdavad nagu maod, et palga teenimisega mitte selga murda.
Eestimaa Loomakaitse Liit pöördub ikka politsei poole, sest seadus näeb ette, et politsei kohustus on uurida muude asjade seas ka igasugu elukate piinamist ja väärkohtlemist. Meie viimased avaldused puudutasid üht diskorit, kes naabrimammi koera peakolu kiviga lõhki viskas ning loomaomanikku, kes jättis koera luumurru ravimata. Õiguse, õigluse ning piinatud loomade kahjuks hakkas neid asju uurima proua Regina Kerra, kes näitab seaduste tõlgendamisel üles hoopis uut taset. Teen selle talumatult pika, igava ja absoluutselt mõttetu kirja teie säästmiseks üksjagu lühemaks:
"Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 18231500262
02.02.2018 registreeriti Politsei – ja piirivalveameti ühtses dokumendiregistris Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) esindaja Piret Tees´i avaldus selle kohta, et Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) Harjumaa piirkonnajuht Katrin Lehtveerile helistas 31.01.2018 kell 19:15 Tauno XXX, kes teatas, et tema hoole alla on sattunud abivajav koer.
K. Lehtveer toimetas koera Tallinnasse Loomade Kiirabi kliinikusse kella 23 ajal, kus tehti talle vajalikud protseduurid (sh röntgen). Koer viibis Loomade Kiirabi kliinikus terve öö. Arst Valdeko Paavel tuvastas, et koeral on randme hulgiluumurd.
ELL hinnangul Altai omanikud on jätnud ta pika aja jooksul ravita ja koer pidi seetõttu kuude vältel taluma piinavaid valusid. Eeltoodu alusel palub ELL algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Altai omanike vastutusele võtmiseks.
Enne avalduse sisulisele lahendamisele asumist tuleb märkida, et kohtupraktikast tulenevat seisukohta selles, et nn loomapiinamise asjades (KarS § 264) pole ELL kaebeõigusega isikuks KrMS § 207 mõistes. Riigikohus on märkinud lahendis 3-1-1-97-10 punktides 17-19, et: „KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud.
Esiteks peab kannatanu kahju olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks.
KrMS § 37 lg 1 kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult "kuriteoga". See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb.“
Isegi kui nõustuda, et MTÜ Eesti Loomakaitse Liit on loomade eestkosteorganisatsioon, ei tähenda see, et jättes talle kaebeõiguse tagamata, jääksid loomade huvid kaitseta ning õigusvastased teod loomade suhtes on seeläbi sisuliselt dekriminaliseeritud.
Asjaolu, et loomade heaolu tagamine on ühiskonnas olulise tähtsusega, mille eest seisab riik, tuleneb seadusest.
KarS § 264 süüteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on loom kui kultuuriliselt määratletud käitumisnorm, mis on osa avalikust korrast. Avaliku korra tagamine on üks riigivõimu keskseid ülesandeid. KarS § 264 paikneb KarS-i 16. peatüki 2.jaos, kus sätestatud süütegudega kaitstavaks õigushüveks on avalik kord. KarS § 264 on blanketne norm, mille koosseisutunnuste sisustamisel on aluseks loomakaitseseadus (LKS), mis reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu (LKS § 1 lg 1). LKS § 60 lg 1 kohaselt teostavad riiklikku järelevalvet LKS-i üle Keskkonnainspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet.
KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib kriminaalmenetluses kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, prokuratuur. MTÜ-le ELL kui eraõiguslikule juriidilisele isikule ei tulene seadusest ega põhikirjast pädevust teostada järelevalvet LKS-i täitmise üle. Vastavad ülesanded on jaotatud eelmärgitud riiklike institutsioonide vahel, mis tegutsevad avalikes huvides.
KarS § 264 kaitstavaks õigushüveks on avalik kord st kollektiivne õigushüve. Kuigi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2014 kohtumääruses 3-1-1-84-14 on sedastatud, et süüteokoosseis võib samaaegselt kaitsta nii individuaalseid kui ka kollektiivseid õigushüvesid. Kolleegium on varem märkinud, et paljud esmajoones kollektiivsete õigushüvede kaitseks kehtestatud kuriteokoosseisud kaitsevad paralleelselt ka individuaalhüvesid, mistõttu on nende puhul võimalik rääkida ka üksikisikust kannatanust (3-1-1-97-10, p 23), ning teatud tingimustel pole üldises mõttes välistatud kõnealuse kuriteokoosseisu puhul käsitleda kannatanuna ka üksikisikut, tuleb antud juhul asuda seisukohale, et ELL antud kaasuse asjaolusid arvestades selliseks isikuks ei ole.
KrMS § 6 sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõtte, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo tunnuste ilmnedes oma pädevuse piirides alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Legaliteedi põhimõte kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust sõltumata mis tahes isiku või riigiasutuse arvamusest. Üksnes olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 tähenduses, on uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma kriminaalmenetluse alustamata.
Seega toimib kehtivas kriminaalmenetlusõiguses menetluse alustamise kohustus eranditeta. Riigikohus on selgitanud, et tagamaks legaliteedipõhimõtte kohtulikku kontrolli, on seadusandja KrMS §-des 207-208 kujundanud selleks kannatanu olemasolul eraldiseisva süüdistuskohustusmenetluse. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu isik, kellele on vahetult kuriteoga tekitatud kahju.
KrMS ei piira kuriteokaebuse esitajate ringi, kuid süüdistuskohustusmenetluses on edasikaebeks õigustatud isikute ring piiratud – KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib vaid kannatanu esitada Riigiprokuratuuri kaebuse. Seega vastavalt KrMS §-de 207 süüdistuskohustusmenetluses tuleb lähtuda üksnes kannatanu olemasolust. Samuti ei saa süüdistuskohustusmenetluses tuletada MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit kaebeõigust KrMS-i menetlusväliseid isikuid puudutavatest normidest, kuna ka KrMS § 228 lg 1 ja § 384 lg 1 korral on nõutav isiku õiguste rikkumine, mis peab olema konkreetne.
MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit on isikute vabatahtlik ühendus ja eraõiguslik juriidiline isik, kes on endale ise seadnud põhikirjalise eesmärgi seista loomade huvide ja õiguste eest. KarS § 264 asub KarS-i avaliku rahu vastaste süütegude peatükis, täpsemalt avaliku korra vastaste süütegude jaos. Nimetatud süüteokoosseisuga kaitstakse nii konkreetset looma ja tema omanikku, kuid kollektiivse hüvena avalikku korda.
MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit ei ole avaldusest nähtuvalt antud juhul kuriteo objektiks olnud looma omanik. Seega omab MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit puutumust käesoleva kuriteoga kollektiivse õigushüve kahjustamise kaudu. Kollektiivsete õigushüvede kahjustamise puhul aga ei saa rääkida kannatanust, kellele oleks KrMS-i tähenduses tekitatud vahetult kuriteoga kahju või kelle õigusi oleks rikutud. Kuna esitatud avalduste läbivaatamise käigus on selgunud, et puudub kriminaalmenetluse alus, siis on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuses koostatud antud materjalide põhjal menetluse mittealustamise materjalid nr 18231500262.
Regina Kerra, politseileitnant, eriasjade uurija
Põhja prefektuur, Ida-Harju politseijaoskond, ennetus- ja menetlustalitus, isikuvastaste jalähisuhtevägivalla süütegude grupp"
Appikene! Kriminaalmenetluse avalduse esitamine on igaüheõigus ja me pole veel midagi edasi kaevanudki! WTF vastus! DJ Kermo Herti puudutavale avaldusele vastas politseiuurija laias laastus täpselt samamoodi ehk copy/paste ning palk välja teenitud ilma toast lahkumata. Saite aru, mida auväärt ja haritud politseiametnik öelda tahtis? Teen puust ja punaselt ette ja keeran vinti natuke üle ka, et te ikka asjale pihta saaksite. Te näete tänaval jõhkrat mõrva ja palute politseil juhtunut kriminaalkorras uurida. Sealt tuleb aga vastus:
"Kas te olete mõrvatu sugulane?"
"Ei ole!"
"Aga mida kuradit sa siis kituma ronid, lollakas! See pole sinu asi!"
On tõsi, et kohe-kohe saja aastaseks saavas Eesti Vabariigis pole kellelgi kaebeõigust peale "asja omaniku" ehk antud juhul loomapiinaja. Ainult loomapiinaja ise saab enda tegevust kriminaalkorras uurida lasta, sest ta ise lõhkus talle kuulunud asja ära ehk maakeeli lõi peni maha ja seega on ta ise ka ainuke kahjukannataja! Idiootsus kuubis ja kahtlen sügavalt, et taolise punkti seadustesse juurat jagavad inimesed panid! Valetan, selle punkti lisasid just riigiteenistuses olevad juristid, et saaksid kõrvale nihverdada kui tööd teha ei viitsi! Braavo! See töötab hästi! Imehästi!
Kahjuks ei oma antud uurija aga nii paljugi kooliharidust, et mõista et tegemist on täiesti meelevaldse ja õigusvastase seisukohaga. Nimelt saaks kaebeõigust puudutavat käsitleda ja arvesse võtta üksnes olukorras, kus avalduse esitanud isik on vaidlustanud PPA ametniku otsuse menetlust mitte algatada või siis menetlus lõpetada!
Olukorras, kus politsei on saanud kuriteoteate (kriminaalmenetluse algatamise avalduse), ei saa politsei asuda isiku kaebeõigust hindama. Kaebeõigus puudutab edasist menetlust. Kuriteoteate saamisel peab politsei hindama, kas on alust algatada menetlus või mitte ja seda olenemata teate esitanud isikust ja asjaolust, kas teate esitas üldse kannatanu või mitte.
Nendes vastustes on pr Kerra igas mõttes mööda hiilinud kohustusest hinnata kriminaalmenetluse algatamise aluseid - st, kas võib olla toime pandud looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes või mitte. Selle asemel on Kerra jahunud ja kopinud kuskilt lahendist kokku meie kaebeõigust puudutava ja käsitlenud pikalt seda, kuid see ei ole praegu üldse asjassepuutuv.
Samas GENIAALNE, sest no kui nüüd vaidlustame, siis järgmised instantsid saavad juba öelda, et mida te kigisete - teil ei ole kaebeõigust! Ja nii jääbki tegu ise igas mõttes tähelepanuta, kuigi tädi kirjutas, et "KarS § 264 asub KarS-i avaliku rahu vastaste süütegude peatükis, täpsemalt avaliku korra vastaste süütegude jaos. Nimetatud süüteokoosseisuga kaitstakse nii konkreetset looma ja tema omanikku, kuid kollektiivse hüvena avalikku korda."
"Keda kaitseb politseiuurija Regina Kerra? Kas looma, tema omanikku või avalikku korda?", jäägu juba hea lugeja otsustada.
Tuletan meelde ühe Eesti silmapaistva silmakirurgi ütlust, kes aastaid oma õigust üritas kaitsta:
"Kui mina suhtuksin samamoodi oma töösse kui prokuratuur ja kohtunikud, siis käiks pool Eestit valgete keppidega ringi!"
Jumal tänatud, et teiste inimeste töös paistab PRAAK rohkem silma kui politsei, prokuratuuri ja kohtu töös. Nende suhtumise tagajärg on see, et inimesed löövad käega ja tögavad seda va õiglust tagavat süsteemi. See ametnikke muidugi ei koti, sest maksumaksja palgal istuvate tüüpide privileegiks on ju soe tuba, tasuta internet ja lõpmatu targutamine miks nad oma tööd hästi teha ei saa.
Kuidas see lugu lõpeb ja kas loomapiinajad pääsevadki karistuseta? Ei pääse! Loomakaitse Liit kaebab prokuratuurile proua Kerra peale ja palume teda tööle sundida. Prokuratuur saadab meid algatuseks selle samusele "kaebeõiguse puudumisele" viidates persse. Nüüd järgnevad juba meie teised "käigud" ja lõpuks on politseiuurija Regina Kerra sunnitud nende kriminaalasjadega ikkagi tegelema. Ja nüüd tekib peamine küsimus:
"Mida taoline inimene üldse uurida suudab? Ta on ju oma seisukohad ja maailmanägemuse juba selgeks teinud ning hambad ristis töökohustusi täites sealt head nahka juba ei tule!"
Palju õnne sünnipäevaks Eesti Vabariik koos oma maailma parima "õigussüsteemi, ajuvabade seaduste ja pädevate uurijatega"! Tõesti, palju õnne ja olgu Issand meile armuline!
