Alles see Rando Randma oli pisike kut püksinööp ja läks vuta-vuta Kabelimäest üles oravaid piinama, aga tänaseks kenaste karistus kantud ja kinnimajast väljatuleku jaoks oli 16 oktoobril aeg igatahes küps, mis küps. Ringkonnaprokurör teadis omalt poolt ilmselt lisada, et tegelikult on Randol ka hää süda ja küllap seetõttu loomapiinaja ka varem välja lasti!
Mäletatavasti oli Rando Randma siis seesama vennike, kes siis kõiksugu elukaid nende omanikele valetas kokku krabas ning neile armastavat kodu pakkuda lubas. Tegelikkuses üritas aga mehehakatis loomakesi hoopis maha parseldada ja nii mõnigi vaene hing kellele kodu ei leitud läks seetõttu loojakarja. Loomasõbrad, iseäranis just venelased tõusid tagajalgadele ning nõudsid julma kättemaksu. Eestlased va tossikesed kirusid enamasti niisama tühja nagu tavaliselt, aga see on ka loomulik, sest meil on ju nii pikk meel. Ühtäkki nabiti aga tüüp võimude poolt kiirkorras kinni ja sama kiirelt pisteti Randoke ka trellide taha. Loomasõbrad olid rahul ja ruigasid kui põrsad poris, sest õiglus ju võidutses. Seadusesilmad said samuti operatiivse töö eest linnukese kirja panna ning igasugu meeleavaldused politseimaja ees jäid ära. Ka Rando oli rahul, sest tõttöelda oli millimeeter puudu, et venkud oleks ise kohut mõistma hakanud. Tegelikkuses muidugist mingit õiglust jalule ei seatud ning loomasõbrad tõmmati prokuratuuri poolt haledalt haneks. Randol nimelt oli katseaeg ja seetõttu ta kinni nabitigi ning loomade piinamine lisas karistusele otsa vaid kaks hädist kuukest, mida päriselus siiski ära sitsida ei tulnud. Niipalju siis loomade õigustest ja meie justiitssüsteemist.
Nagu juba mainitud, siis Rando-poiss on taas vabaduses. Tõsi, loomapiinaja pidas targemaks nime ära vahetada ja nüüd patseerib vennike ringi väidetavalt Rasmus Lemberi nime all. Minu poolest nimetagu end või Jeesus Kristuseks, aga loomaomanikud võiksid igatahes veidi tähelepanelikumad olla kui ta Teie ukse taha endale uut lemmikut nõutama tuleb. Hirmul olevat suured silmad ja ehk Rando-Rasmus Randma-Lember on muutunud! Lootma muidugist peab, sest ka mina olen ju totaalse muutumise läbi teinud ning pärast pooleaastast kooselu on temake vaid 14 korda kerepeale saanud. Ja näiteks eile käisin Järve keskuses ning kohtusin sääl oma 500 naisega. Tõttöelda tappa tahtsin anda vaid neist 362-le ja see tähendab, et kui juba minusugune sadist Eesti kohtusüsteemi poolt ümber kasvatati, siis on see heasüdamliku loomapiinaja puhul rohkem kui võimalik. Muide, sain Rando-Rasmusega kokku enne seda kui ta meie kulul puhkuse välja võttis ja siis jättis ta küll riigi suurima loomasõbra mulje.
Tollal sai sellest saagast ka lugu tehtud ja värskendagem siis mälukest: http://kanal2.ee/pluss/video/?id=25101
Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.