Eelmisel laupäeval piirasid mind Russalka ristmikul kolm masinat, mille numbrid olid 666! Arvasin, et lihtsalt õnnelik kokkusattumus või ehk esimene märk härra Saatana saabumisest. Väga naljakas ja sõidan mina aga edasi ning Pirita Selveri juures kimas veel kaks 666 märki kandvat isendit mööda. Vat see oli juba huvitav, aga suuremast masendusest päästis ehk see, et pärastlõunal sattusid mu teele tervelt 7 autot, mille numbrilaual ilutsesid 777!Nüüd on nädal möödas ja enam peaaegu muid numbreid ei näegi, ikka 111 või 333 või muud teised nö ilusad kombinatsioonid. Näiteks eile hommikul sõitsime uhkes hanereas mööda Mustamäe teed ja nii eespool sõitval kui tagumisel masinal oli sama nummer mis endalgi ehk 909. Täna tegin sõbranna juures rõdul suitsu ja järjest tulid kolm autot, mille registreerimisnumbrid olid 123! Huvitav kas keegi tahab mulle midagi öelda või hakkan lihtsalt ära keerama? Sõbranna arvas, et inglid annavad märku, et nad on olemas. Igatahes tore küll kui see tõsi oleks, sest viimased viis aastat on nad küll tsüklis või puhkusel olnud!
Vat selline „numbrifriigi“ heietus siis. Ja nagu sellest veel ei piisaks, siis eile õhtul kui masina seisma jätsin, ilutses armatuuril hunnik kahtesid. Ja veel kiri, et „selge“! Ei sõbrad ning selget pole siin midagi vaid aina segasemaks läheb! Kas tõesti mõni kõrgem jõud tahab mulle mingit sõnumit saata? Senini arvasin, et iga vennike kes väidab, et „matemaatika on ilus“, tuleks kohapeal maha lasta, sest ise ei jaga sest numbritevärgist ööd ega mütsi. Nüüd aga kohe ei teagi mida ette võtta, kas õnnelik olla või ravile minna? Säh kurat, viskasin pilgu aknast välja seal ta raisk seisab – 555! Appi!
