Sügisballaad vanamoori, koera ja lõkkega. Peaasi, et selle idülliga väga ära ei harjuks. Ju ei harju ikka.

Moori pildil pole, sest läks metsa hagu korjama. Oma kolm tundi tagasi pani kalossid jalga ja tegi minekut. Hiljuti oli räme lõrin, kisa ja rabelemine. Kohe korralik kisma kuulmise järgi.

Karu ma arvan. Või vähemalt kuus hunti mooriga madistamas. Hakkasin juba appi tõttama, aga Ruudi puges bussi peitu ja arvas, et tark ei torma.

Eks ta tõsi ole ja koer on vahest targemgi kui inime - ega ma jaksakski ju karu või kuute hunti kliinikusse ravile tarida. Samas metsa neid vigastatutena ju ka nagu jätta ei saa? Tuleb ikka minna.