Lainemurdja on esimesel pildil. Hoiatav silt kah väljas, et ohtlik värk ning targem on keset merd asuva tuletornini mitte minna. Naljatilgad, see ka mõni lainemurdja kui lained muudkui üle peksavad. 

Vaat mina olen tõeline lainemurdja. Olin vist mingi 13 kui Lainet murdsin. Ta oli minust väheke vanem neiu, aga kohe kõvasti raskem. Pakun, et mingi 220 kilo, aga ära murdsin. Siiamaani heldimusega meenutan, kuigi medalit ei antud. Olid ikka ajad!

Käisime Ruudiga nädalavahetusel Lätis. Välismaal noh. Ilmateade näitas seal päikest kui siinmail kõvasti sadas ja nii oligi. Hää soe sügisilm oli tore, aga muidu jube koht. Kohutavad inimesed. Eriti lapsed. Eesti lapsed on vastikud, aga seal on need kohe topelt vastikud.

Seletan lahti. Mul habe paar nädalat ajamata ja see raip on nüüd veel takkaotsa hall ka. Ealised iseärasused. Jalutan siis seal väljamaa linna vahel kui kohalikud lapsed kohe hulganisti tigedalt nõudma:

"Annas kinkis! Annas kinkis!"

Pidasid jõuluvanaks kuradid. Õnneks mul on läti keel kenasti suus ja lajatasin kohe vastu:

"Kaduges uttus! Muidus saates vitsas!"

Panid tönnides minema, aga nurga tagant tulid kohe ju uued. Kohutav. Eile õhtul tegin olude sunnil Riias korraliku saunatamise. Poleks nagu vaja olnudki, sest alles jaanipäeval sai pestud, aga tahtsin habemest vabaneda.

Hommikul oli kohe teine tera ja ükski laps ei tülitanud enam. Aga nüüd tulid juba naised:

"Oo noors kutts, saames õhtuls pärasts tööds kokkus."

Appikene ja lasin käbe varvast kogu linnast ja riigistki. Jube koht! Kohutavad inimesed! Eriti lapsed. Naistest rääkimata. Jummalast tõsijutt viimane kui silp nagu mu üllitised ikka.