Vastasin, et mina oleks ta lausa sünnitusmajja jätnud, aga emme taris mingil arusaamatul põhjusel koju kaasa. Oleks siis voodilina, padjapüüri või vähemalt käterätigi tuuri pannud, aga pole neil naistel seda majanduslikku mõtlemist!
Emme ajas selle jutu peale silmad suureks ja laiutas vaid käsi:
"Kohe näha, et vanad sõbrad!"
Tõsijutt ja olemegi. Lausa kõikse paremad vast. Teised mu saja-aastased tited ärgu nüüd solvugu - te olete ikka ka mo parimad sõbrad!
