Oru isase saksa lambakoeralaadse tegelasega oli aga jantimist maa ja ilm – näha oli, et loom on ärevil ja otsib kodu. Oli suisa paaniliselt kõike ja kõiki peljanud. Külarahvas jättis talle erinevatesse kohtadesse süüa, aga ei talle toit väga mekkinudki. Vorbiti kuulutusi ja helistati kõik lähemad-kaugemad tuttavad läbi kuid enda koera taga otsivat pererahvast pole senini veel leitud. Äkki on see kirjatükk abiks? Lootma ju ikka peab ja sestap jagage kuis jaksate.
Kõigest lähemalt Loomaveebis
