Õigem oleks vast siiski öelda, et viimase puudumises. Suviti on alati raske olnud, sest rahvas liigub ja lõõgastub, aga nii pekkis pole varem veel olnud. Kui on rohkem liikumist, siis ristuvad tihedamini ka loomade-lindude ja inimeste teed. Vabandage mu keevalisust ja keelepruuki, aga nii ma siis peale üht ebaõnnestunud annetuste kogumist hinge puhtaks paiskasingi ....
Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.