Seda kuulis pealt vanamoor, kes just parasjagu mingit nilbet ja elukauget armastusroomi luges. Ohh sa raks kus lendas rullid enesel peas ja öösärgi väel koikust välja kut emalõvi:
"Issand Jumal! Kus su silmad on? Tapad vaese looma veel ära!"
"Kuss naine! Kas ma sind õpetan kui sa särke triigid? Ettevaatust nööp on ees ja võta hoog maha. Kas sa suunda ikka näitasid kui triikrauaga järsult vasemale pöörasid," lajatasin vastu.
"Ole ise kuss ja sina mind ei kamanda! Konnake! Oled sa unustanud, kelle tiigikeses ujud?"
Kus ta seda unustada laseb. Nädalas korra-paar ikka tuletab meelde, et tema korteris ajutiselt peatun. Mis mul siis täna veel teha on?
Tainas juba kerkib ja pesumasin lõpetab tunni pärast. Vaibad on klopitud ja memme kulunud kombineele panin kah ilusa lillelise lapi peale. Noored kindlasti ei tea, mis asi see kombinee on? Mina ka ei tea, mingi hilp, stringide ja kasuka vahepealset.
Nüüd nendele loodritele vaja veel süüa teha ja õhtul lõpetan ristpistes padja ära. Peaasi, et Nõpsik selle peale lamama ei läheks. Siis jälle kisa taevani, et õmblen koerakese padja külge! Pole lihtne see tänapäeva mehe elu. Kuidagi pean vastu, aga õnneks juba homme saab tööle. Teen kohe reedeni ületunde. Pühapäevad on täiega nõmedad!
