Täna sain juba sõimatagi kui üks umbkeelne arvas pahaks panna Ruudi jalatõstmist lumehange peale. Mõnus! Saatsin ta valju rõõgatusega pikalt! Tal oli ka mõnus. Vähemalt loodan.
Sel aastal palju ei soovinud. Ainult raha, tervist ja paljast Kertu Jukkumit. Tühja ma sain ja minu arust käib see Jõulumees aasta aastalt aina rohkem alla.
Ega ma torise ja mõistan hästi, et sõda, kõrge euribor ning muud faktorid säävad ka taadi raskete valikute ette, aga kuidagi nõme on ikka. Vähemalt sokke ka ei kingitud. Asi seegi. Sain hoopis kaelarihma. Hakkan kasutama peapaelana. Pop-värk. Vist?
Head hädaldamist ja kirumist kallid sõbrad, sugulased ja võhivõõratki! Ise üritan juba hommikust saati peegli ees taas normaalse inimese nägu ette saada. Hakkab juba looma, kuigi sõbralik-naeratavast näost jäänud kortsude silumine võtab veel jupp aega.
Näh, tänaval üks libises ja kukkus. Aknast just nägin. Nii tore-tore ja paras talle! Kindlasti mingi nõmedik ja karma maksis kätte. Juba tõusis püsti ja näikse, et luud-kondid jäid terveks? Kahju, aga tee on libe ja küllap kukub uuesti kui maailmas natukenegi õiglust on.
Nii äge, et jõulud läbi said! Hurraa!
