"Looma ei tohi piinlema jätta, aga neid pole vaja ka ravida kui tegu pole just loomaga, kes inimese toidulauale kuulub! Eutanaasia on ainuke õige variant kui luud juba ikka katki on!", arvas üks volitatud veterinaar, kelle tööks on veistel kuni tapamajani hing sees hoida.
Ühtepidi arusaadav ja loogiline, aga õnneks paljud inimesed mõtlevad teistmoodi ja just neile on see kirjatükk mõeldud. Semu, mis pole mõistagi tema õige nimi (aga looma peab ju ometigi kuidagi kutsuma ning sestap ristisin ta nii) sai paar päeva tagasi autolt löögi.
Õnnetus juhtus Elva-Konguta teel Käokinga bussipeatuse lähistel. Autojuht oli tubli ja andis õnnetusest Loomapäästegrupile kohe teada. Hakkasime otsima vabatahtlikku, kes saaks kiiresti järele minna. Olgu mainitud, et Tartus ja Tartumaal on meie tegevus momendil täiesti inimlikel põhjustel häiritud - üks vabatahtlik on väga haige, teine läks ülikooli, kolmanda närv ei pidanud katkistele loomadele enam vastu. Sestap oleksime väga õnnelikud kui sinnakanti rahvast juurde saaks.
Semul vedas täiega, sest ka Liina Norka sattus sealt mööda sõitma ning toimetas ise vigastatud koerakese Maaülikooli kliinikusse. Suur aitäh, sest meie masinad olid valmis nii Valgast kui Räpinast startima, aga neil oleks kohale jõudmine kõvasti aega võtnud.
Semu sai pihta päris korralikult - õhkrind, käpaluumurd, ka vaagen katki ning muud mured sinna otsa. Kõige tähtsam oli koerake elule tagasi turgutada ja seisund stabiliseerida. Sellega said Maaülikooli profid suurepäraselt hakkama. Arve summas 698.68 on Loomapäästegrupi poolt juba enne käesoleva kamapaania algust tasutud.
Paraku ei tea me tänaseni, kellele see ülimalt vahva kutsa kuulub ja sestap olen südamest tänulik kui sõna ringlema lasete ning loodan, et see varem või hiljem ka pererahvani jõuab.
Täna taastub Semu juba Tallinnas Loomade Kiirabi Kliinikus. Kelly Pender, üldse mitte gängi liige, oli hea inimene, kes koerakese Tallinnasse toimetas. Ka talle suurimad tänud abi eest!
Käisin hommikul Semuga tutvust ja sõprust tegemas. Täitsa kenasti saime hakkama. Pidasin ka arstidega nõu ja kuna murrud on nö väga halbades kohtades, siis jääb nende paikamine dr. Valdeko Paaveli ülesandeks.
Me nimelt alul vaatasime, et ei saagi nagu miskit peale amputatsiooni väga teha. Semu on iseenesest väga tubli - kakerdab kolmel käpal ringi ja ka hädad teeb iseseisvalt ära. Tõsi, põiest tuleb voolik, aga sellel on see eesmärk, et loomakest mitte ülelliia turkida ja õue vedada. Nii püsib põis tühi.
Valimised on läbi ja poliitmaastikul sai pilt klaarimaks. Semu toetuseks korraldatud valimine saab aga avapaugu nüüd ja praegu. Kas Eestis elab rohkem taolisi inimesi, kes arvavad, et luumurdudega lemmiklooma jaoks on õige "ravim" jahimehe kuul ja tõpratohtri mürgisüst? Või hoopis neid, kes on seda meelt, et ka vigastatatud lemmikloomad väärivad kvaliteetset ja kallist ravi?
Selge see, et kulub rohkem ja lisaks on meil Valgas ka maailma leebeim kiisu, kelle luud vajavad samuti paikamist. See on aga hoopis teine lugu. Praegu aitame Semu!
- Loomapäästegrupp MTÜ
- EE437700771003183318
Meie annetustelefonid on:
- 900 1313 (5.-)
- 900 1414 (10.-)
- 900 2323 (25.-)
