Ma pole selgeltnägija, aga küllap visati taoline "ebard" lihtsalt maanteele, sest just sealt head inimesed leidsid. Mida ma siin ikka lobisen? Toon parem Stefi perenaise murekirja teieni:
"Tere, pöördun teie poole murega. Kas oskaksite aidata mind seoses meie kalli kassiga või äkki oskate soovitada kuhu pöörduda? Stefi on kuskil aastane. Leidsime ta eelmise aasta juunikuus Valga - Tartu maantee äärest. Oli reede õhtupoolik ja Valga varjupaik selleks ajaks juba suletud. Jätsime ta nädalavahetuseks enda juurde. Mõtlesime, et ajutiselt.
Järgmisel päeval läksime loomaarstile, sest ta kõndis nii imelikult. See oli väga armas, aga imelik. Arvasime, et on auto alla jäänud, aga tuli välja, et on hoopis kaasasündinud väärareng ehk esikäpad ei lähe sirgu. Ta ongi nagu selline väike armas känguru.
Loomakliinikus öeldi, et varjupaigas pannakse selline kiisu ilmselt "magama" ja sellepärast pakkusime ise kiisule kodu. Samuti ilmnes kuu aja pärast kassihaigus, mis on nüüdseks välja ravitud. Kassile on tehtud sel aastal ka parasiiditõrje. Teie poole pöördun kuna soovin, et Stefi saaks kindlasti hea ja armastava pere hoolimata tema eripärast. Ma ei julge ise läbi interneti kodu otsida, sest kardan eksida. Stefist peab kindlasti saama 100 % toakass, sest väljas ta hakkama ei saaks.
Stefi on väga sõbralik ja armas kass, kes tahab väga inimese lähedust. Vahest on ta ulakas ronides kardinaid pidi aknalauale või lihtsalt sinna hüpates. Kiisuga tuleb kaasa ronimispuu, mille peale talle meeldib samuti hüpata. Ta saab väga ilusti toas hakkama.
Ma mitte eales ei loobuks temast, aga raseduse lõpus tekkis äge lööve. Arsti sõnul ei kannata ma kassikarvu. Imelik, aga varem pole mul sellist probleemi olnud? Seetõttu peangi temast kahjuks loobuma. Loodan teie peale ja tänan abi eest!"
Vat sellised lood siis. Kes soovib Stefile kodu ja armastust pakkuda, võtku julgelt ühendust e-posti aadressil help@animalrescue.ee
Aga mõelege järele. Mõelge ikka hästi järele, sest Stefi pole teps mitte tavaline kass!
