"Mida sa luigega edasi teed kui kätte ta lõpuks saame?", päris päästekomando boss.
"Maha löön nii kui minema sõidate! Sellist vatti pole ma veel ühegi linnuga näinud! Kaks päeva ja üle kaheksa tunni müttamist! Kurat, nüüd jäi buss ka veel liiva sisse kinni! Maha ma ta löön!"
Praeguseks on protseduurid Loomade Kiirabi Kliinikus juba lõppenud ja tulema sain kuskil kella kümne ajal. Kõige suurem mure on praegast tegelikult toitumine, mitte haavad. Kui kaua lind pole süüa saanud, võime vaid oletada. Öösel ongi arstide esmaülesanne luike kasvõi sunniviisiliselt toita.
Ümber kaela oli tamiil kaks korda keeru peale teinud ja see oli nii tihedalt kinni, et ainult sõrmeküüs mahtus vahele. Ei julenud kohe lõigatagi, sest kartsin lindu vigastada. Pusimist oli, aga lõpuks õnnestus kõik imehästi.
Kael oli turses nagu naise käevars, aga pärast tamiili eemaldamist ja masseerimist alanes silmnähtavalt. Ka hingamine läks kohe korda. Enne kähises nagu sarisuitsetaja. Tal võis ikka väga vastik olla, sest suus olev ja ümber kaela takerdunud imepeenike "niit" ei lasknud ju ka kaela sirgeks ajada. "Postimehes" on paremad fotod, sealt näete isegi.
Eile me ei näinud teda üldse ja kolm tundi kulus lihtsalt otsimisele. Õhtul leppisime kokku, et täna jätkame. Hommikul sõitsin Männiku karjäärid läbi, aga luike polnud. Ennelõuanal andis Dima, sama mees, kes talle abi otsima hakkas, teada, et luiged on kohal.
Trall hakkaski pihta. Taktika oli lihtne ehk ehtne linnujaht kahvaga ning eesmärgiks oli märkamatult ligi saada kui ta kalda lähedal on. Neli korda peaaegu õnnestus, aga siis ta sumas järvekese keskele ja sinna ta jäi.
Kuna eesmärk oli ta täna kindlalt kinni saada enne kui nälga sureb, siis kutsusime taas päästjad välja. Sedapuhku palusime paadi ka kaasa võtta. Plaan oli nagu ennegi olime koostööd teinud - päästjad ajavad ta kalda ligi ja sealt kraban linnu kinni.
Eile me ei näinud teda üldse ja kolm tundi kulus lihtsalt otsimisele. Õhtul leppisime kokku, et täna jätkame. Hommikul sõitsin Männiku karjäärid läbi, aga luike polnud. Ennelõuanal andis Dima, sama mees, kes talle abi otsima hakkas, teada, et luiged on kohal.
Trall hakkaski pihta. Taktika oli lihtne ehk ehtne linnujaht kahvaga ning eesmärgiks oli märkamatult ligi saada kui ta kalda lähedal on. Neli korda peaaegu õnnestus, aga siis ta sumas järvekese keskele ja sinna ta jäi.
Kuna eesmärk oli ta täna kindlalt kinni saada enne kui nälga sureb, siis kutsusime taas päästjad välja. Sedapuhku palusime paadi ka kaasa võtta. Plaan oli nagu ennegi olime koostööd teinud - päästjad ajavad ta kalda ligi ja sealt kraban linnu kinni.
Sedapuhku see ei töötanud ja päästjad pidid ta ikka ise kinni püüdma. Maa peal on neid lihtne püüda, aga vees on nad kiired. Väga-väga kiired! Tundub köki-möki, aga ka mootorpaadiga püüdmine võttis rämedalt aega. Väljas oli juba suur pime kui lind lõpuks kätte saadi.
Kas tegu oli tänulikkuse või lihtsalt väsimusega, kuid see oli imearmas kui ta kordamööda nii arstile kui mulle oma pea õlale justkui tänutäheks pani.
Loomulikult oli ta väsinud ja stressis ka, aga nii on lihtsalt toredam mõelda, et metslinnuke tänas oma päästjaid. Võibolla tänas ka? Tont neid linde teab?Loomaarst Elin Põldemaa uuris ta ülipõhjalikult läbi ja lõppkokkuvõttes arvas ta, et sel linnukesel oli kõvasti õnne.
Iga looma või linnu päästmisega kaasnevad raviarved ja need jäävad juba teie kanda mu head looma- ja niisama sõbrad. Nii see päästmine juba käib - meie müttame ilma palgata puhtast südamest, aga teie maksate kliinikute arved ning suur aitäh teile selle hoolimise eest!
Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:
900 1313 (5.-)
900 1414 (10.-)
Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:
900 1313 (5.-)
900 1414 (10.-)
