Hakkan uinuma - meri, rand, päike, poolpaljad neiud ehk kõik need asjad, mis ühes korralikus meesteunenäos olema peavad, hõljusid silme ees. Ja kui siis korraga vahetas kaadrit ja olin kellegi pulmas.
"Kes abielluvad?", pärisin kõrval seisvalt kleiti ja uhket meiki kandvalt Siim Kallaselt.
"Vana Helme võtab Mikseri-poisi ära!"
"Tohoh? Millest siis selline rutt ja meelemuutus äkki?"
"Armastus ei vali! Nad lapsendasid ka kolm Namiibia tüdrukut ära ja tahavad, et neil ühine nimi oleks veel enne seda kui Eestisse saabuvad."
"Arusaadav, aga mis siis nimeks saab?"
"Helmemikser on uus nimi,"
"Kena nimi, aga sa ise ka kleidis ning vunts puha maha aetud?!"
"Ei-ei, ma sugu ei muutnud, aga nii on rahulikum elada. Kaevasin lõpuks need 10 milli oma õunapuuaiast maa seest välja ja annetasin pagana vaestele.
Nüüd on nad nii tänulikud, et alati kui mind näevad, viskuvad põlvili ja tahavad käsi suudelda. Piinlik lihtsalt ja seepärast kleiti kannangi.
Hea, et ma kogu raha ää ei andnud ja enamuse ikka alles jätsin. Siis oleks ju neid neetud "tänulikke" veel rohkem!"
"Arusaadav ja tunnen kaasa. Need vaesed on tõesti nii-nii-nii nõmedad. Ega üksi heategu jää karistamata! Nüüd siis tead! Ilmaasjata andsid selle natukse käest ära!"
"See oli muidugi viga! Tütar ka tõreles ja mossitas. Aga sa ise ju oskasid ka Loomakaitses üsna kenasti kõrvale panna?"
"See ikka maldalam liiga kui sul, aga mingi tühine 20-30 tuhhi kuus tuli. Ära kuidagi elas ja vaesel ajal on konn ka kala! Ma vähemalt jätsin kõik enesele."
"Mnjah, selle koha pealt oli sul nuppu tõesti rohkem ......."
