Hommikul põrgatasime Metsloomühingust Virgega meile, milles anti teada hulgiluumurdudega Järvamaa koerast.
Pilt tundus väga halb - lebab jõuetult kraavipervel lumevalli otsas, ainult pea on püsti, luumurdudega, sest ebaloomulikult on osad käpad taeva poole jne.
Gängi selle piirkonna vabatahtlikud olid "mujal" ehk tegelesid sellise mitteolulise asja nagu töötamisega. Seetõttu ei saanud ka reageerida. Virge ajas asja korda ja mis selgus?
Oli tõesti koer käpad taeva poole, oli tõesti vaid pea nähtav, aga tegelikult oli seal hoopis kaks koera!
"Issand jummel! Kaks koera aeti alla ja sõideti minema!", ahastab heasüdamlik loomasõber.
Päris nii hull see lugu siiski polnud ja kaks kutsat toimetasid lihtsalt seksivärki. Noorem rahvas teab, vanemad ehk mäletavad, aga inimestel on ju ka üsna samamoodi, et teinekord ei saa isegi enam sotti, kus ühe pea või teised jalad algavad või lõppevad.
Kevad saabub. Hormoonid hakkavad möllama. Puudutage siis teineteist, aga hoidke maanteelt palun eemale, et vältida hädakõnesid vigastatud inimeste kohta.
"Hallo. Inimene aeti alla! Sel on väga habetunud mehe nägu, aga kõrvade asemel on tal jalad. Vist naise jalad. Need on murtud ja taeva poole! Appi! Äkki on hoopis tulnukas!"
