Täna võttis aga Taadu-Aadu kätte ja sülitas kooseksisteerimispaktile ning läks "ussimaale" rohtu sööma! Olen hüppevalmis, et vajadusel appi minna ja maduussi tähelepanu endale tõmmata. Kutsun-keelan, aga Aadut ei huvita!
"Kuradi koer! Mis koer? Koerad ei söö ju heina! Kuradi lehm ikka!"
Aga ega sellega me hädad veel otsa lõpe ja Aadu pole rahul ka minuga. Ja nimelt on momendil murutraktor remondis ja sestap peab käsinökatsiga ringi põristama. Oi, see mürisev aparaat Taadu-Aadule üldse kohe ei meeldi!
Alul käis truult sabas ja saatis mind vapralt. Õige kah, sest kunagi ei tea ju millal see "hirmus elukas" võib peremeest rünnata.
Siis viskas vaesekesel aga üle ja jälgis eemalt. Pea käis nagu tennisemängu jälgijatel ikka ühele ja teisele poole vastavalt sellele kuidas hoovis liikusin. Lõpuks mulle tundus, et ta lausa vihastas:
"Suur mees! Otsusta juba ära kuhu poole lähed, mitte ära jõlgu edasi-tagasi nagu meelevigane! No tõesti! Lõpeta kohe ära!"
Vaene koerake! Ma siis rohkem ei niida .....
Siis viskas vaesekesel aga üle ja jälgis eemalt. Pea käis nagu tennisemängu jälgijatel ikka ühele ja teisele poole vastavalt sellele kuidas hoovis liikusin. Lõpuks mulle tundus, et ta lausa vihastas:
"Suur mees! Otsusta juba ära kuhu poole lähed, mitte ära jõlgu edasi-tagasi nagu meelevigane! No tõesti! Lõpeta kohe ära!"
Vaene koerake! Ma siis rohkem ei niida .....
