"Loomadele ei anta metsas üldse asu! Nad tulevad juba talude juurde varju ja abi otsima! Sellist asja pole ma veel varem näinud", just nii ta ütles.
Jupp aega on salaküttide koha pealt üsna rahulik olnud kuniks täna sain Ida-Virumaal kirja. Jekaterina kirjutas:
"Tere! Tahame pöörduda Teie poole, et teha seda, mis on meie võimuses – jutustada inimestele julmast suhtumisest metsloomadesse – salaküttidest meie metsast. Jõhvi ümbruses panevad salakütid üles keelatud püüniseid. 24.01.2017.a. jalutades sõbrannaga metsas Uikala teekäänaku taga, elektriliini lähedal leidsime püünise kinnipüütud naaritsega (lisa fotol). Püünis oli üles seotud kraavist ülemineku kohale – see oli ainuke koht, kus saab minna metsa kraavi ületades. Tee peal olid näha autorehvide jäljed, mille võisid jätta salaküttide auto. Püünis oli kinnitatud kase külge, mis kasvas kuuse kõrval, mida oli võimalik näha ainult metsa poolt.
Püünis nägi välja nagu süvendiga kast. Ma märkasin seda juba sügisel, aga ei saanud aru, mis see on. Otsustasin, et see on söögilaud loomadele, sellepärast, et kastis oli sööt. Kuid see oli siiski püünis. Kusjüüres see oli väga kaval püünis – loom selles ei sure kohe, aga ripub kaua ja piinleb. Salakütile on see kasulik, et nahk kauem säiliks ja võib harvemini kontrollida oma hirmsaid kaste. Aga see ei ole humaanne ja see on julm loomade suhtes, kes osalevad looduse tähtsas tsüklis.
Meil sõbrannaga õnnestus rebida katki nöör, mis hoidis kinni püünist ja võtta kastist välja loomake, kellel oli traat ümber kaela. Seejärel püünis kukkus puu otsast alla. Me ei saanud traati ära võtta iseseisvalt, olgugi et proovisime, aga me ei teadnud, kuidas see töötab ja kuhu tuleb vajutada.
Me
kutsusime päästjad ja nad tulid väga kiiresti. Selgus, et sellised
püünised on Eestis keelatud. Ekipaaži töötajad uurisid traati ja pärast
ühisel jõul avasid selle ning lasid loomakese vabadusse. Õnneks ta ei
kannatanud, luumurde ei olnud.
Aitäh päästjatele nende kiire reaktsiooni ja abi eest. Nad võtsid traadi kaasa, mis sellest edasi sai, ei tea. Arvan, et sellest jutustada on meie kodanikukohus, sest julm suhtumine loomadesse on lubamatu!"
Ma olen täpselt sama meelt. Lisan ka veel ühe värske samalaadse juhtumi peaaegu samast kandist.
"Tere! Tahame pöörduda Teie poole, et teha seda, mis on meie võimuses – jutustada inimestele julmast suhtumisest metsloomadesse – salaküttidest meie metsast. Jõhvi ümbruses panevad salakütid üles keelatud püüniseid. 24.01.2017.a. jalutades sõbrannaga metsas Uikala teekäänaku taga, elektriliini lähedal leidsime püünise kinnipüütud naaritsega (lisa fotol). Püünis oli üles seotud kraavist ülemineku kohale – see oli ainuke koht, kus saab minna metsa kraavi ületades. Tee peal olid näha autorehvide jäljed, mille võisid jätta salaküttide auto. Püünis oli kinnitatud kase külge, mis kasvas kuuse kõrval, mida oli võimalik näha ainult metsa poolt.
Püünis nägi välja nagu süvendiga kast. Ma märkasin seda juba sügisel, aga ei saanud aru, mis see on. Otsustasin, et see on söögilaud loomadele, sellepärast, et kastis oli sööt. Kuid see oli siiski püünis. Kusjüüres see oli väga kaval püünis – loom selles ei sure kohe, aga ripub kaua ja piinleb. Salakütile on see kasulik, et nahk kauem säiliks ja võib harvemini kontrollida oma hirmsaid kaste. Aga see ei ole humaanne ja see on julm loomade suhtes, kes osalevad looduse tähtsas tsüklis.
Meil sõbrannaga õnnestus rebida katki nöör, mis hoidis kinni püünist ja võtta kastist välja loomake, kellel oli traat ümber kaela. Seejärel püünis kukkus puu otsast alla. Me ei saanud traati ära võtta iseseisvalt, olgugi et proovisime, aga me ei teadnud, kuidas see töötab ja kuhu tuleb vajutada.
Aitäh päästjatele nende kiire reaktsiooni ja abi eest. Nad võtsid traadi kaasa, mis sellest edasi sai, ei tea. Arvan, et sellest jutustada on meie kodanikukohus, sest julm suhtumine loomadesse on lubamatu!"
Ma olen täpselt sama meelt. Lisan ka veel ühe värske samalaadse juhtumi peaaegu samast kandist.