"Meie Maa" küsis minult kommentaari juhtumi kohta, mil naaber siis üleaedsete koera maha laskis. Lugu juhtus teatavasti Sauvere kandis Saaremaal. Minu vastust saate lugeda järgmisest loost.
Meie Maa: "Loomakaitsja: Eesti seadusandlus on nõrk!"
Sauvere kandis surnuks tulistatud bernhardiini juhtumit kommenteerides ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) juhatuse esimees Heiki Valner, et kuigi neil teemadel on raske tõeni jõuda, pääsevad süüalused pahatihti karistuseta.
Ta nentis, et eks loomadega seotud juhtumeid on raske uurida, sest loomad ei tunnista. “Kui inimene ütleb, et tegi seda enesekaitseks, mida pahatihti öeldaksegi, siis ei tehtagi midagi,” ütles ta.
Omast kogemusest meenutas Valner olukorda, kus ta elas koos perega naabri kaukaasia lambakoera hirmus. “Tige kaukaaslane pääses tihti aiast välja ja ükskord tõmbas ühe vanaproua koera lõhki. Olime perega nii enda kui laste pärast hirmul,” seletas ta.
Kui ta koeraomanikule ütles, et kardab ja et kui loom Valnerite õuele peaks tulema, laseb ta koera maha, olevat naaber seepeale lubanud Valneri enda maha lasta. Siiski parandas mees hoopis oma aia ära.
Valner tõdes, et iga juhtum on konkreetne situatsioon. Samas mäletab ta Eesti kohtupraktikast lugu, kus jahimees ajas koeri taga. “Pärast väitis, et arvas, et need olid hundid. Aga juhtumi juures oli ka koerte omanik, kes samal ajal oli karjunud, et ärgu tulistagu. Hiljem ütles jahimees, et tegi seda hoopis enesekaitseks j a tuligi sellest puhta nahaga välja,” oli Valner jabura selgituse ja tagajärje üle nördinud. Teise näitena tõi ta välja loo, kus löödi kassipoeg maha. Mees oli öelnud, et tegu oli enesekaitsega - temagi pääses karistuseta. “Kliinikust öeldi, et samal kassil on juba teised vigastused ja vabandused ei tundu loogilised. Siis naine ütleski, et mees on vägivaldne ja lõi looma,” kirjeldas Valner.
“Kui mees ütlebki, et lõi ja põrutas enesekaitseks japrokuratuurist läks see jälle usutavalt läbi, siis minu arust on see jabur,” jäi mees mõtlikuks. ELL on Valneri sõnul läinud viimasel ajal seda teed, et saadud infot avalikustatakse võimalikult palju. “Las siis inimesed otsustavad, kas tegu oli normaalne. Samuti näevad lood ilmavalgust ja ehk on hoiatuseks,” rõhutas ta. Tulistamised on sagenenud
Mullu jõudis ELL-i kõrvu aga eriliselt palju kasside tulistamise juhtumeid. Lisaks lasid Haapsalus mänguplatsi juures poisid ajaviiteks vareseid. Valnerile tundub, et kahjuks on õhupüssist laskmine justkui hoogustunud.
“Kui asi tuua inimeste peale, siis - kui naabrimees tuleb minu aeda või naabri lapsed õunaraksu, maju ei tulista neid. Samas, kõik oleneb olukorrast - kui loom oli agressiivne ja see oli tõesti enesekaitse, on kõik okei,” arvas ta.
Tulles aga teema juurde, kus tegu on emase koera ja eriti veel jooksuajaga, mil loomadel jäävad peale instinktid, ütles Valner: “Isased koerad tunnevad emase lõhna viie kilomeetri kauguselt ja tulevad sinna kas või läbi müüride.
Sellises olukorras ei saa kumbki teist süüdistada: kui üks ütleb, et miks sa oma isast kinni ei hoidnud, siis mina küsiksin vastu, et miks sa oma emast ei steriliseerinud?”
Loomad muutuvad tema kogemuste järgi jooksuaja mõjude tõttu eriti leidlikuks - lähevad aia alt või pealt läbi ja tõmbavad suured ketid puruks, ka elektrikarjus ei pruugi siis aidata.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Maria Gonjak ütles, et Saare maakonnas on politsei 2012. aastast kuni tänaseni alustanud kokku 12 süüteomenetlust, kus pandi toime lubamatu tegu looma suhtes või kasutati julma kohtlemist. Kolmel juhul neist oli tegu koera ja seitsmel kassi tulistamisega.
