Tütretütre lasteaia jõulupeal käies tabasin end korraga imelikult mõtlemas. Kas kogu see laste püüdlik esinemine ja jõuluvanaootus, mida ma praegu näen, on kadumas? Itaalias juba oli üks koolijuht jõulukontserdist loobunud. Solvavat mosleme! Kas me tõesti kasvatame neid lapsi ainult selleks, et „vaeg-valged“ neid mõnitada-pilastada-vägistada saaksid?
Tõtt-öelda ei taha selle peale praegu isegi mõelda, aga ehk oleks isegi parem kui nad sündinud poleks? Ehk on soo jätkamine Euroopa mandril absoluutselt vastutustundetu kui me oma järglastele head soovime? Millisesse maailma me nad jätame – kliima soojeneb ja merevesi tõuseb, reostatud keskkond, põud ja nälg, võõrad rahvad ja jumalad trügivad koduõuele õpetama. Vanem tütar avaldas lootust, et küllap ta poeg kohaneb, võtab uue usu omaks ning jääb ellu. Andku Jumal, et nii läheks. Vabandust, andku ikka Allah!
