Elu tahab elamist ja äri tahab ajamist. See on selgemast selgem. Ka piimaäris käib halastamatu võitlus ja tootjad peavad otsima aina uusi nippe, kuidas oma kaubast lahti saada. Ühed suruvad piima imetillukestesse pudelitesse, lisavad sinna „imebaktereid" ja kröönivad mitmekordse hinna. Teised valivad aga reklaaminäoks suuresilmse vasika ja löövad nunnumeetrid põhja.Lastele lubatakse maailma kõige paremat lemmiklooma - VASIKAT! Jõnglased on vaimustuses ja viskavad tiritamme. Emmesid-issisid ajab muidugi lehmalapse soetamise ja jogurti ostmise jutt hulluks, aga mis sa hädaga ikka teed. Kapitalismi ajastul kehtivad omad reeglid ja mõjutama peab just neid, kes prisket kasumit lubavad.
Reklaamiseaduse kohaselt ei tohi reklaam inimesi eksitada. Loomakaitse liidu hinnangul aga Valio jogurtivasikat lubav reklaam eksitab. Loomakaitseseaduse kohaselt ei või loom olla ka loterii ega õnnemängu võiduks. Kuigi reklaam lubab selgelt auhinnana lehmahakatist, siis Valio asjapulkade meelest „jogurtivasikas" tegelikult auhinnaks polegi.
Ja tõesti, firma kodulehel olevad kampaaniareeglid (huvitav, kes neid seal lugemas käib?) sätestavad, et vasikat te päris endale ei saagi. Küll aga võite kas või kogu perega tal kuue aasta jooksul kuskil kaugel Võrumaa farmis külas käia. Ahjaa, tulevasele tapaloomale võib jõnglane ka nime valida. Oujeee, vat see on alles ihaldusväärne auhind!
Kui fortuuna just mõnda võrokest „puhtjuhuslikult" ei soosi, siis ilmselt keegi seal farmis vissikese juures käima ei hakka. Oletame aga, et hakkab. Kuus aastat möödub kiirelt ja ehk jõuab selle ajaga ka lehmaks sirgunud vasika kenakesti kuivaks väänata. Tänutäheks rikkaliku piimaanni eest on inimestel tavaks lehmad ikka tapamajja saata. Vemmalvärsski ütleb, et kui lehm ei taha anda piima, ei maksa tühjast tõsta kära, me sööme selle tõpra ära. Mida nüüd öelda vasika võitnud lapsele? Kas muinaslugu vasikate
vikerkaaremaast või mingit muud jama? Üks Valio üllastest eesmärkidest oli selle kampaaniga tutvustada linnalastele ehedat maaelu ja loomapidamist. Aga tutvustame siis ja viime selle kampaania taevastesse kõrgustesse - lubame võitjal lehma ka maha koksata ja paarkümmend kilo lihakest kaasa haarata. Lisaks võiks võitja ka just sellest lehmast tehtavale vorstile nime panna. „Lastevorst ekstra" või „Linnalapse unistus" tunduvad igati sobilikud olema.
Valio Alma jogurtite kampaania "Võida maailma kõige armsam lemmikloom" lubab, et see pole nali. Ostes Alma jogurteid, on Sul tõesti võimalik võita endale lemmikloomaks ehtne vasikas. Samas ei pea võitja muretsema lemmiklooma võitmisega kaasnevate kohustuste pärast, sest vasikas jääb elama ja kasvama oma praegusesse kodusse.Kas see ongi maalähedane ja loomasõbralik õpetus? Vasikas on lemmikloom ja loom on auhind, keda võib võita ning kellega ei kaasne mingeid kohustusi?
Imege nisa, Valio piimaninad, ja lubage vastu vaielda! Esiteks pole vasikas lemmikloom. Teiseks ei saa teda eesti riigis kuidagi endale võita ja kolmandaks kaasneb ükskõik millise looma võtmisega alati vastutus. Väga suur vastutus!
Valio on tänaseks oma telereklaami ringi teinud ja see algab toredate sõnadega: „Me vabandame kõikide loomade ees, keda see reklaam solvab." Pildis on näha, kuidas laps kõnnib linna vahel, vasikas rihmaga järel. Nii nummi ja just nii need asjad päriselus käivadki. Reklaamis vabandati ka loomade ees ja jälle tabati naelapeapihta - igasugu sulelised ja karvased ongi ühed paganama hella hingega televaatajad.
Kuid ärge põdege, Valio piimameistrid! Sõnum jõudis kohale. Loomakaitsjatega on ühendust võtnud juba kümned tuhanded telekat vaatavad loomad ja nad ei ole teie peale teps mitte pahased. Küll aga soovitas tunnustatud reklaamikriitik, kolmeaastane lehm Tähnik Muhumaalt, et järgmise Valio kampaania sihtrühmaks võiksid olla hoopistükkis mehed.
Loodetavasti ka Valio juhid nüüd ei solvu, aga asi võiks välja näha umbes nii. Kampaania „Võida maailma kõige armsam naine" auhinnaks oleks võitja valikul keegi Valio juhatuse liikmete abikaasadest. Päris endale ta seda naist muidugi ei saaks. Küll aga võiks ta kuue aasta jooksul naisukesel külas käia, teda sööta, silitada ja hellitada.
Kui aga süütud külaskäigud peaksid kogemata päädima pisipere juurdekasvuga, siis muretsemiseks pole vähimatki põhjust. Võitja võib maimukesele nime panna ja talle ei laiene mitte mingid kohustused! Ka ei pea kampaania läbiviijad kartma feministide kisa ega politseid. Auhinnaks pole ju naine, vaid pelgalt külastusõigus. Apla miisuga plakatile pole seda loomulikult vaja kirja panna ja edu ongi garanteeritud - poes on ju reegleid üksjagu tülikas kontrollida ja ostjad lähtuvad emotsioonidest. Rahakest, va krabisevat, muudkui voolab.
