Eesti Loomakaitse Liidu presidendi Heiki Valneri hinnangul on Eesti loomakaitse alles lapsekingades, arvestatav survegrupp puudub ning reaalne tegevus piirdub vaid üksikute loomaliikide kaitsega.
Eesti Loomakaitse Liit (ELL) taasasutati täpselt aasta tagasi ning praeguseks on liiduga Valneri sõnul liitunud kaheksa organisatsiooni. Käesolevaga kuuluvad ELLi liikmeskonda viit loomade varjupaika koondav Varjupaikade MTÜ, MTÜ Auh, Imeloomade Selts, Balti Herpetoloogia Ühing, Eesti Chihuahua Klubi, Liivahiirte Selts, Hobuabi MTÜ ning Assisi Fransiscuse Selts.
"Praegu on loomakaitse paljuski pressiteadete vormis /.../, aga vaja on, et tekiks sisuline koostöö. Aasta jooksul ongi kõige suuremaks plussiks see, et riigiametid meid tunnistavad. Loomakaitse liit on valitud keskkonnainspektsiooni looduskaitse nõukotta eksperdina, me saame oma seisukohad välja öelda just loomakaitse aspektist lähtuvalt," tõdes Valner ERRi uudisteportaalile.
Koos keskkonnaametiga oli liidul suvel ühisprojekt madude, kes on Eestis looduskaitse all, loodusesse tagasi toimetamiseks. Samuti tehakse koostööd veterinaar- ja toiduametiga, mis Valneri sõnul on praegu veel peamiselt seotud infovahetusega.
Liidu teatel on koostööd alustatud ka põllumajandusministeeriumiga, kes andis ELLile ülesandeks koostada Eestis enimpeetud eksootiliste loomade kohta pidamisjuhised.
Valner tunnistas, et liit annab endast parima, et loomakaitse Eestis edasi areneks. Tema sõnul pole päris õige, et meedias saavad loomakaitse küsimustes sõna ainult ühed ja samad inimesed, kelle vastused on tihti juba ette teada. "Tegelikult on probleem palju sügavam ja liit proovib teha nii, et kiire ja põhjalik vastus saadaks konkreetse ala eksperdi käest. Eksperdi käest tuleb konkreetsem vastus, mitte üldine jutt, mida oleme kuulnud juba aastaid."
Liidu põhiline eesmärk on saada ühe mütsi alla võimalikult palju loomadega tegelevaid organisatsioone. "Kui meil on piisavalt pädevust ja teadmisi, siis saame ka riigile öelda, et me oleme õiged mehed koostööd tegema."
Probleemiks on hulkuvad koerad ja rändlindude toitmine
Erinevatel aastaaegadel on loomadega seotud mured veidi erinevad.
"Aastaringselt tekitavad peavalu hulkuvad koerad ja seda just maapiirkonnas. Eestis on tavaks, et koerad lastakse välja ja siis nad kuskilt metsa vahelt saavad oma toidu kätte. Eriti ohtlik on kevadel ja suve hakul kui on pisipere aeg, siis nad murravad ja teevad palju halba," rääkis Valner.
Peagi saabuv talv muutub aktuaalseks lindude toitmise teema. "Oleme koos keskkonnaametiga suvest saadik rõhutanud, et ärge toitke linde, las nad lendavad minema. See ei ole sugugi kerge tee, sest luiki on söödetud aastakümneid ja see teadmine, et siin on toitu, on neil põlvest-põlve edasi antud ja nad ei kipu ära minema. See toob talvel nendega suured probleemid."
Valner tunnistas, et see talv võib tulla veidi raskem, sest päästjad ei taha enam abi vajavate loomade ja lindudega tegeleda.
Igasügisene probleem on Valneri sõnul ka see, et puhkuselt maalt tagasi linna suunduvad inimesed hülgavad oma lemmikloomad ja varjupaigad on seetõttu pilgeni täis.
Loe edas ERR'i kodulehelt >>
