Pärast vanderselliks hakkamist astun nüüd ikka avalikest käimlatest vahest läbi ka. Loomulikult peab kõik tipp-topp puhas olema ja siin juba allahindlust pole võimalik teha.
Ometigi pole see lugu meie kemmergukultuurist vaid juhtus üks lahe vahejuhtum.
Ja nimelt tegin Ruudiga varahommikust jalutusringi kui ka endale tuli suur tahtmine koormast lahti saada. Aga kuhu Ruudi jätta? Ukse taha ei saa, sest murrab kõik möödujad maha või kui miskit näeb, siis veab kogu putka ühes minuga kummuli. Vedele seal lägas siis.
Mõeldud-tehtud ja võtsin tüübi sisse kaasa. Kui väljusime, siis olid mõned inimesed kannatlikult järjekorras. Vahtisid ammulisui imestunult kui nägid koera väljumas. Ühmasin vabanduseks, et mul on nii korralik koer, kes juba tänavale või murule ei situ vaid peab potil käima.
Oi-oi-oi ja te oleks pidanud neid nägusid nägema .....
