Päkapikud pugesid kirjastus Verbi aknast sisse ja panid paar raamatut tuuri - üks Loomade Kiirabi Kliinikule, teine mulle. Hästi vahva koeraraamat, millele Doris Kareva sõnad ja Piia Ruber pildid sisse on võlunud. Eesti kultuurkapital pani õla alla.
Siit leiab igasugu huvitavat masti kutsasid. On julga koer ja pulga koer, on nõder koer ja sõber koer ning lausa mitut tõbe põdev koer. Veel on narkokahtlusega koer.
Ise arvan, et mu Ruudil on sama kahtlus. Ühel korral palusin liikluspollaritel lausa ta narkojoovet kontrollida. Ametipulgad olid kahtlevad ja kukkusid hoopis mind puistama. Kui testrid miskit ei näidanud, paluti purki pissida. Sihuke pisike hale topsike kuhu sihtimine pea võimatu. Mul prillid jäid koju ka ja sestap pakkusingi, et käin ümber nurga kodus ära ning pissin kohe kolmeliitrisesse purki. Ei tahtnud. Imelikud!
Žorik ja Vunts on ka kenakesti raamatus sees. Isegi Žoriku monument. Hästi vahva ja põnnidele vast igati tore kingitus. Ei imesta üldse kui mõni neid lihtsaid tekstikesi veerides just lugema tahab õppida.
Tore üllatus, aitäh Verb'i kirjastuse päkapikud!
https://rahvaraamat.ee/p/koerakari/1933854/et?isbn=9789916978740
