Tal ennegi sellist jama olnud. Mitte krambitamist, aga iga käpp hakkab omamoodi tööle ning ta ei suuda neid kontrollida. Siis viskab end lamama, mina tema kõrvale ja umbes paarikümne mintsaga on asi taas korras.
Pikki otsi me ei jaluta. Parem karta ja väsib ju ää. Igaks juhuks leppisin kliinikuga juba kokku ja lubasid põhjaliku uuringu teha, kuigi vaevalt neil vanuse vastu rohtu on.
Nüüd toimus aga miskit imelikku. Ilmselt organismuse restart, sest Nõps ainult jookseb. Nagu noor koer! Ruudile teeb silmad ette. Mitte kiirusega, aga distantsi poolest küll - uhab kaugele-kaugele ja siis tuleb tagasi.
Loodan, et nüüd saab lõpuks koju, aga kus sa sellega? Vanamutt jooseb masinast mööda uuele ringile ja võhma on rohkem kui Kertu Jukkumil maratoni ajal.
Las memm aga lippab. Puhas rõõm!
