14 detsember 2019

"Tehtud! Jüri kiisupoeg sai jõuluks koju!"

Põrutan kohe teise hea loo ka otsa enne kui linna vahele laiama lähen. Praegu on nii kiire aeg, et arvutisse jõuan hääl juhul alles õhtul ja sestap on targem ka see lugu kohe ära rääkida. Muidu jääb üldse äkitselt pajatamata või läheb ajaliselt väga nihkesse.

Sel nädalal palusime abi Jüris seisva auto alla peitu pugenud kassipojale, kellest juht pahaaimamatult hiljem üle sõitis. 


Keegi pole süüdi ja pole mõtet juhti hurjutada, sest, kes meist ikka alati enne käivitamist masina aluse ja muud võimalikud kohad üle kontrolliks. Eks ole?


Tema käpaluu lappimine oli ses mõttes kunst, et luu on alles tillukene-tillukene ja püüa sinna siis kruvid kinni keerata. Isegi kui õnnestub, siis pole sugugi kindel, et väiesed kruvid ka kogu kaadervärki kinni hoidma hakkavad, Sestap oli operatsiooni teostanud dr. Rasmus Uusküla järelravi osas karm:

"Transpordipuuri kolmeks nädalaks ja ei mingit jooksmist ega hüppamist! Elab üle ja see on hädavajalik!"

Täna kiisul kindlat nime veel pole ja tema eest hoolitsev Tanel Veskimägi kutsub teda lihtsalt "Mürsikuks". Tanel on siis üks vabatahtlikest loomapäästjatest, kes Tallinnas ja Harjus kohale tormab kui mõnele elukale viga peaks sündima. Selle kassipojale pakuti ka päriskodu.

"Ei-ei-ei! Mina ta Jürist tõin ja arstile viisin. Ta jääb minu juurde elama! Toakassiks saab, et enam auto alla ei jääks! See asi on otsustatud!", oli herr Veskimägi resoluutne.

Pahatihti nii lähebki, et päästetud loomad jäävadki meitele endile ning see nimekiri tuleks paganama pikk - Ferdinand, Ruudi, Aadu ja Champs on vaid mõned koerad, kel nii läinud on. Kassid sinna otsa. Mõned suksud ka.

Arve oli 487.40 ja sügasin juba kukalt, et kuda see veel kokku saada? Lunijaid ju nii palju ja selge, et kõigile ei jagu. Juhtus aga uus imelugu kui messengeri lahti lõin. Kirja autoriks soomlannast suur-suur loomasõber Marianne Vuorenmaa:

"Jüri kiisupoja arve pärast ära muretse. Kandsin proognoosarves mainitud 500 eurot Loomapäästegrupi kontole üle."

"Ohh sa raks! Ole sa tänatud! Nüüd üks mure vähem!"

"Kes kiisu eest hoolitseb? Kas ta on Tallinnas ja kas ma teda näha saaksin kui tulen. Tooksin Jõuluks midagi head talle kingituseks!"

"Tal kodu olemas, Tanel jätab endale!"

"Tore, et leidus juba kodu! Tervisi neile!"


Mariannega tutvusime ja sõbrunesime juba aastate eest kui ta Maarjamäel mu endise "Reporteri" bossi Erki Berends'i naaberhäärberis elas. Naine valutab südant paljude loomade pärast ja tema headust on tunda saanud paljude organisatsioonide hoolealused nii siin kui sealpool lahte. Teinekord ta ikka pärib mu käest, et keda aitama peaks?

"Aita väikeseid ühinguid ja eraisikuid! Näiteks Gabriel Vodolatzenkot. Suured saavad ise hakkama! Ära kisakõrisid ja tagakirujaid toeta - need raisad teevad oma juttudega rohkem kurja kui head!"

Vat selline Jõulupühade eelne imelugu pisikesest kiisupojast, kes läbi õnnetuse oma õnne ja kodu leidis. Tänan lugemast, kaasaelamast ja Loomapäästegruppi toetamast!