Tegin hommikul suppi ja otsin taldrikut taga. No pole kusagil. Küsin naabrimammilt, kes Ruudit hoidmas käib kui mind kodus põle:
"Viisid taldriku enda juurde või?"
"Nalja teed või! Pole mulle su taldrikut vaja!"
"Kus ta on siis? Elus majast asjad niisama ei kao! Nagunii viisid enda juurde!"
"Pole võtnud. Ma ei võta kunagi teise kodust asju kaasa! Kuidas sa ei mäleta siis? See läks ju katki! Täpselt keskelt pooleks. Ma ise viisin ju prügikasti"
Hommikul avan mina mikrouuni ukse ja mida ma näen? Ilmselt kevadel sinna unustatud taldrik on täiesti terve. Suvel ma suurt sooja toitu ei söönud.
Uurin lähemalt ja avastan keset hallitust palju uusi seni avastamata elusvorme. Võin eksida, aga vist isegi dinosauruse alged olid taldriku serval
Pagana memm on ikka valevorst! Pole ka midagi imestada! Ta töötas üle poole oma elust kohtus ja teatavasti seal majas töötavadki vaid valetajad, kes ausaid kodanikke kinnimajja saadavad!
Keskelt pooleks, keskelt pooleks, ma talle ehitan, austa veel halli pead!
