Reks paraneb ja uus kodu on tal põhimõtteliselt juba olemas. Sain korraliku altkäemaksu ja ta läheb ühele mu tuttavale. Nali! Vähemalt üritasin teha, aga sedavõrd on jutt õige, et tuttava juurde läheb ta küll. Ma nimelt olen seda meelt, et taoliste "väga raskete kundede" eest nagu Reks võiks edaspidi hoolitseda inimene, kes on loomaarsti või vähemalt kliiniku taustaga.
Anneli Soolman, kelle juures Reks-poiss taastub kirjutas eile nii:
"Reksul võeti täna fiksaator ära. Valdeko tegi narkoosis röntgeni ja jäi seisuga väga rahule. Nüüd on vaja ainult liikuda ja arvatavasti on oppidega kõik. Esijalg pidi nii tugev olema, et löö või naelu seina!"
"Assaku Reis paraneb päris jõudsalt! Eile eemaldasime ka esijalalt välisfiksaatori ja tegime kontrollröntgenid. Paraneb nigu mürin!
Hetkel kiirelt mingit tegevust ei planeeri, kuna kõnnib neljal jalal. Vajaks ehk füsioteraapiat ja massaaži, iseäranis tagajalgadele. Puusaliigese osas otsustame ca ühe kuu möödudes või isegi hiljem sõltuvalt funktsioonist."
Pererahvast võtab ta aga vastu just sellise "hädakisaga." Midagi pole parata, rõõm on lihtsalt nii suur, et ei taha kuidagi koerakese pisikesse kehasse ää mahtuda. loodetavasti mõjub see viimane kinupilt teile samamoodi! Hip-hip hurraaa! Katame lauad!