Tänavu pretendeerib Põhja ringkonnaprokuratuur juba teist korda „aasta loomavihkaja“ tiitlile! Meenutuseks, et esimesel korral pälvis selle „aunimetuse“ prokurör Rainer Amur, kes Pohla külast päästetud koerad Tallinna Loomade tapamajja saatis ning neid loomakaitsjatele üle ei andnud. Ühtekokku suri sääl siis rohkem koeri kui Kerli Vridolini (Ploom) käes ja õigusemõistjate poolt vaadatuna oli asi rohkem kui korras.
Täna hommikul saabus aga kõrgeste haritud ja austatud prokurör Toomas Tombergi vastus seoses metssea piinamisega. Tegemist ikka sellesama looga kui jahimehed oma koeri õnnetu eluka peal välja õpetasid. Millega siis prokuratuuri tarkpea põhjendas, et kriminaalmenetlust ei alustanud? Esiteks puudub kannatanu (mingid seapiinad on nonsenss) ja liidul puudub ka kaebeõigus, sest va kuradi siga ei kuulunud ju liidule. Teiseks on Eesti Jahikoerte Tõuühing kehtestanud üksnes nende liikmetele laienevad jahikatsete eeskirjad. Meie kaebusest ei nähtunud kas eeskirja nõudeid rikuti. WTF! See eeskiri ei ole õigusakt, mille täitmist peaks üleüldse kontrollima! Lisaks ei saa ükski ühing kehtestada mingeid omi seadusi, liiatigi veel reegleid, mis eiravad seadust! Tomberg ütles, et inimese kallale ässitamine ei ole lubatud sellepärast, et KarS järgi on tegu kriminaliseeritud. Pagan, aga looma julm kohtlemine on ju ka! Mingi kuradi mätsimine ja hülgemöla või härra ei viitsi suvehakul enam tööd teha. Muud ma ei oska selle kohta öelda!
Ei hakka Teile siin seda neljaleheküljelist juriidilist paska ette tsiteerima, aga prokurör toetas krimasja algatamata jätmist, sest kuigi uluki kandadest ja kintsudest järamine võib loomale piinu valmistada, siis jahikoerte treenimine olevat tuhandeid aastaid vana traditsioon, mida ei saa vältida ning seega on taoline tegevus lubatud ka Loomakaitseseaduse koha pealt. Aamen!
Siinkohal tahaks tõsta käed ja anda alla… Me oleme justkui 1000 sammu loomade kaitsmisel tagasi astunud ja rohkem ei viitsi. See on lihtsalt uskumatu avaldus, mis sobiks pigem jahimeestele kui prokuratuuri juristidele. See on ilmselge regulatsiooni väänamine kohas, kus midagi väänata pole ja vaatamata kroonilisele mölapidamatusele olen momendil tõesti täiesti sõnatu... Elagu Eesti õigussüsteem, parim omataoline maailmas!!!