Nüüd asjast. Lugu tuleb pikk ja panen pea panti, et enamus teist ei viitsi üldse süveneda. Pärast ärge vinguge! Neile, kellele teema korda läheb, on siin mõtlemisainet kuhjaga, kuidas Eesti Vabariigis seadusi tehakse. Algatuseks minu vastus ministeeriumi ametijukule:
"Hea Margus,
kahjuks jah minister jäi samaks ja seega peab Lõuna-Eestist pärit minister Lõuna-Eestist pärit koerte omanikele võimaldama kõik tingimused nagu nad heaks arvavad, vaatamata sellele, et kõik selle vastu on. Nüüd tärkas minus ajakirjanik ja paratamatult on meelel küsimus - MIS SELLE TAGA ON?
Sina Margus oled seersant ja sestap pole mõtet oma pahameelt kindrali "susservusseri" pärast sinu peal välja elada. Mina pole isegi seersant mitte, aga pean vajalikuks rõhutada, et praegune ettepanek ei lõhna isegi kompromissi järele ning Loomapäästegrupp toetab Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt välja öeldud seisukohti.
Tehke siis ära nagu ikka siin kuradi riigis, kus iga algatus loomade elu parendada lõppeb fiaskoga ning kõik algatused nende elukest veel kehvemaks teha, saavad väga ruttu valitsejate heakskiidu.
Teie suurim vaenlane, meie suurim sõber, jurist Tiina Kukk teeb omad parandused kui heaks arvab, aga olles ise Riigikogus tööl olnud ja teades natuke tagamaid, siis kaldun arvama, et asi on juba otsustatud. Milleks siis aega raisata - Kruuse sõprade koerad 30 sentimeeetriste keti otsa! Go Estonia, go!
Teie mängudesse pole vabatahtlikel ühendustel jõudu sekkuda, aga meil on võimalus maaeluminister "Aasta loomavihkajaks kuulutada" ja seda me teeme.
Lisaks loodan, et järgmine minister pole enam Lõuna-Eestist pärit ja siis keerame hr. Kruuse arusaamad tagasi õigele rajale. No hard feelings, aga nii ei saa rallit sõita! Loodetavasti ei solvanud peale ministri kedagi, aga selline on minu arvustus antud tragikomöödiale."
Nüüd toon teieni nn "kompromissettepaneku," mida minister soovib. Margus Proses:
"Lugupeetavad!
Annan väikese ülevaate vahepealsest. Oleme tegelenud paralleelselt nii veokoerte, kui ketikoerte teemaga. Kuna minister jäi samaks, siis poliitilised suunised jäid kehtima. Ehk – teemaga tuleb jätkata. Kehtestamaks täiendavaid nõudeid ketikoerte pidamisele või ka keelustada koerte ketis pidamine (petitsioon AITAB! punkt 12)nõuab suurt eeltööd mõjuhinnangu ja analüüsi koostamise näol.
Sel eesmärgil oleme koostanud eraldi küsimustikud loomaarstidele ja kodanikele. Nende laialisaatmine hetkel viibib MeM-i uue kodulehe pidurdunud arengu tõttu. Aga varsti see tuleb ja saadame laiali läbi PTA ja kohalike omavalitsuste liidu. Veidi oleme mures, et küsimustik ei pruugi jõuda arvutit mittekasutavate eakate isikuteni ehk nendeni, kes tegelikult koera alaliselt ketis peavad. Küsimustikud loodame täidetuna tagasi saada augusti lõpuks ja siis saab teha üldistusi.
Algselt oli plaanitud järgmine füüsiline kohtumine MeM-is, aga kuna iga tegevus on võtnud rohkem aega, kui plaanitud, siis ei hakka ma teid puhkuste ajal kiusama. Manuses leiate kompromissi eelnõu projekti näol. See on läbi arutatud nii PRIA, kui PTA-ga. PRIA registrit veokoerte osas soovime kasutada, sest sinna on järelevalveametnikel juba ligipääs olemas ja erilist lisaarendust ei ole vaja teha.
Ootame teie kommentaare 10.-ks augustiks ja kui seisukohad jäävad väga erinevaks, siis pärast küsimustike vastuste saamist võime planeerida veel ühe ümarlaua. Seletuskirja mul teile hetkel pakkuda ei ole. See tuleb siis, kui eelnõu tekst on paigas."
Eestimaa Loomakaitse Liidu vastus:
"Margus Proses,
ELL seisukoht eelnõu projektile (Põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded” muutmine - ketikoerad, veokoerad)
Arvestades AITAB kampaania raames tehtud ettepanekuid, ümarlaual esitatud osapoolte selgitusi ning asjas kogutud ekspertarvamust, ei saa saadetud eelnõu projekti kuidagi nimetada kompromissiks ning sellega ELL ei nõustu. Jääb mulje, et eelnõu koostajad ei ole mõistnud eelnõu menetluse käigus esitatud arvamusi, sh ümarlaual esitatud selgitusi, samuti kelgukoerte kasvatajate arvamusi. Edastan järgnevalt ELL märkused-kommentaarid, sh selgitan, et osad kommentaarid on lisatud ka manuses olevale failile. Lisan manusesse ka märtsis esitatud seisukohad, mis on jätkuvalt asjakohased ja mille juurde ELL jääb.
Eelnõus on uued mõisted – „alaliselt ketis peetav koer“; „alaline pidamiskoht“ – kui nüüd on eristatud alaline ja ajutine ketis pidamine, siis tuleb need mõisted ka sisustada, sh mis on sellise eristamise eesmärk – seni on kehtinud ketis pidamise nõuded sõltumata sellest, kas koera peetakse ajutiselt ketis (st nt kasvõi 2 tundi päevas) või alaliselt ketis (24/7).
Eelnõu kohaselt ei kohaldu Paragrahvi 10 lõikes 3 sätestatud nõue koera liikumisruumi ulatuse kohta (ehk kohustust tagada ketis peetavale koerale 40m2 liikumisala) ketis peetava veokoera suhtes treeningute, matkade, võistluste jms ajal väljaspool tema alalist pidamiskohta. Kahjuks ei ole lisatud eelnõule seletuskirja ning seetõttu on väga keeruline muudatuste eesmärki sisustada ja mõista. Arusaamatuks jääb, mis on eelnõu § 141 lg 2 eristuse mõte?– reguleerida nn „stake out (ooteliinil,ootealal ajutine hoidmine?) „?– ja konkreetselt just ketis peetavate veokoerte osas? Kas kõigi teiste veokoerte puhul ( keda peetakse nende pidamiskohas alaliselt vabalt või aedikus või muul viisil, aga mitte ketis) kehtivad siis treeningute, matkade, võistluste ajal koera lõastamisel ooteliinile-ootealale ketis peetavate koerte nõuded? – mis eesmärgil ja kuidas see eristamine on põhjendatud? Miks on see vajalik?
Ümarlaual sai üheselt selgeks, et „stake out (ootealal hoidmise)“ reguleerimine ei ole üldse vajalik ja tegemist oleks selgelt üle reguleerimisega – sel juhul tuleb määruses reguleerida ka teiste koerte ehk mistahes koera pidamiskohaga mitteseotud ajutise lõastamise - st nt poes käigud, ühistranspordis sõitmise, jne – Miks see muudatus üldse vajalik? – veelgi enam just konkreetselt ketis peetavate veokoerte osas?
ELL rõhutab, et kui muudatuste eesmärk on mistahes moel kitsendada koerte pidamisega seotud heaolu nõudeid treeningul, matkal ja võistlusel jms osalemise tõttu, siis ei ole selliste muudatuste tegemine kuidagi põhjendatud – ka matkal, võistlusel ja treeningul tuleb tagada looma heaoluks vajalik, kusjuures looma tervisele tuleb füüsilise koormuse korral kahtlemata rohkem tähelepanu pöörata. Jääb arusaamatuks, kuidas matk, treening, võistlusel osalemine jms saab üldse olla looma heaolu nõuete osas järelandmiste tegemise põhjuseks. Soovime kindlasti seletuskirjaga tutvuda!
Oleme jätkuvalt seisukohal, et ühiskond on koerte ketis pidamise keelamiseks valmis ning sellest lähtuvalt tuleb muuta ka eelnõu projekt – sellist seisukohta toetavad mh AITAB kampaania raames kogutud allkirjad (7191 allkirja), MeM poolt eelnõu menetluse käigus saadud ekspertarvamus ning üldine loomapidamiskulutuuri areng arenenud riikides. Võimalik kompromiss saaks praegusel juhul seisneda vaid selles, et muudatustega keelatakse selgelt koerte püsiv ketis pidamine ning reguleeritakse, millistel tingimustel on looma ketis hoidmine (sh kestus, tingimused).
Seoses kavandatava küsitlustega (loomaarstid, kodanikud) soovime kindlasti tutvuda MeM koostatud küsimustega - mistõttu palume küsimustikud tutvumiseks edastada – ühtlasi selgitada, kuidas ja milliste tunnuste alusel toimub küsitletavate valik? Peale küsitluste tegemist soovime tutvuda ka vastatud küsimustega!
Oleme jätkuvalt seisukohal, et AITAB kampaania lemmikloomade pidamise ettepanekuid tuleks vaadelda korraga või äärmisel juhul ühe looma liigi vaates – kui muutmisele lähevad koera pidamist reguleerivad tingimused, siis ei ole kohane muuta üksnes ketis pidamisega seonduvat – arvestades, et koerte sotsiaalsete vajaduste rahuldamine ja kontakti tagamine on vajalik mistahes viisil peetavale koerale – sh aedikus, ketis, ruumis jne.
Jääme varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja rõhutame veelkord järgmist:
· ELL hinnangul tuleb eelnõud muuta ja keelata kõigi koerte alaline ketis pidamine ning lubada koera ajutine hoidmine ketis maksimaalselt 3, äärmisel juhul 4 h ööpäevas. Sellise ajutise ketis hoidmise korral peaksid seejuures kohalduma vähemalt need minimaalsed tingimused, mis on toodud määruse nr 76 §-s 10 - ehk liikumisala vähemalt 40 m2 ulatuses, keti esemete ümber keerdumise välistamine jne – ning tagatud peab olema ka määruse nr 76 §-s 12 sätestatud tingimustele vastav varjumisvõimalus ning pidev juurdepääs puhtale joogiveele.
ELL hinnangul tuleb eelnõud muuta ning kehtestada kõigile koerapidajatele kohustus tagada koerale sõltumata tema pidamise viisist ja kohast (olgu selleks aedik, korter, maja) sotsiaalne suhtlus ja tegelemine ning minimaalsed nõuded tavapärasest liikumisraadiusest-aedikust väljapoole jääva liikumisvabaduse võimaldamisele jalutuskäikudega, jooksuaias jooksutamistega vms moel – vähemalt kaks korda päevas ja kokku vähemalt 3 tunni vältel.
ELL rõhutab, et ehkki järelevalveasutus saab täna kaalutlusõiguse alusel järeldada, et ka ketis-aedikus peetav koer peab saama keti-aediku välist liikumist samamoodi nagu korteris-majas peetav koer, on mitmed PTA järelevalveametnikud ELL-le selgitanud, et määrusest nr 76 sellist nõuet ei tulene, mistõttu seda loomapidajalt ka ei nõuta (ning sisuliselt aktsepteeritakse, et koer elab terve elu üksnes oma keti piirkonnas või väikse aediku territooriumil).
Siinkohal rõhutab ELL MeM enda tellitud eksperthinnangu järeldustele, mille kohaselt: „Olemas on teadmised, et koera elu ei ole elamisväärne, kui puudub positiivne sotsiaalne kontakt inimestega (või kui koer talub liigikaaslaseid, siis lisaks inimestele ka liigikaaslastega) ning võimalus rikastada tema elu jalutuskäikudega aedikust / liikumisraadiusest eemal (loomulikult nõuetekohaselt ilma ohtu panemata teisi inimesi ning kodu- ja metsloomi). Kuna hetkel kehtivas lemmikloomade määruses puudub igasugune nõue koeraga tegelemise kohta, siis miinimumnõude kehtestamine võimalikes mingigi ajaühikuga piiritledes on väga oluline.“.
Samuti on ekspert samas hinnangus märkinud järgmist: „Koertel on näidatud sotsiaalset heaolu indikeeriva ning hirmu ja ärevust vähendava hormooni – oksütotsiini – taseme tõusu oma omanikuga mängides ja meeldivalt suheldes (Odendaal & Meintjes 2003). Mõned uuringud on leidnud, et kodukoertele on kontakt oma tuttava inimesega olulisem, kui liigikaaslastega (Meunier et al., 2012). Wirobski jt. (2021) näitasid, et koerte „õnnehormooni“ tase organismis tõuseb siiski ainult siis, kui ta suhtleb inimesega, kellega tal on tugev side ja hea suhe. Kui võõrad inimesed koeri silitasid, siis see koerale enamasti heaolu suurendava kontaktina ei mõju. Kui koertel ei ole oma omanikuga head ja toimivat sõbrasuhet, siis hooldaja, kes paar korda päevas kusagile territooriumile jäetud koeraga natuke suhtleb, tõenäoliselt ei paku sellist täisväärtuslikku sotsiaalset turvatunnet. Rikastab see kindlasti looma päeva, ja tekitab kõrget positiivset (loodetavasti) stressi, kuid kas ka meeldivat kogemust. Lisaks ei tunne koera hooldaja suure tõenäosusega ära koera üksindusahistust või muid sotsiaalse käitumisega seotud probleeme. Koerad on siiski sotsiaalses rühmas elavad loomad, kodukoerad inimeste peres, mõnel juhul koos teiste lemmikloomade, kariloomade või liigikaaslastega ja koertel on heaoluks vaja kiindumussuhet, kas inimese või sobivate liigikaaslastega. Bøe jt. (2017) refereerivad Rootsi seadusandlust ja kinnitavad, et koeral peaks olema tuttavate inimeste või koertega kontakt vähemalt mõned tunnid päevas rahuldamaks nende sotsiaalse suhtlemise vajadusi.”.
ELL teeb ettepaneku eelnõud muuta ja kehtestada keeld pidada lemmikloomi sellises pidamiskohas, kus puudub igapäevane kontakt inimesega ja loomapidaja igapäevane järelevalve (omanikust-loomapidajast eraldi pidamise keelamine) ehk jõustada „AITAB“ kampaania raames esitatud ettepanek nr 18, mille raames tõi ELL välja, et praktikas on osutunud suureks probleemiks koerte ja kasside pidamine nn mahajäetud kinnistutel, samuti kinnistutel, kus aastaringselt inimesed ise ei ela (suvila, päranduseks saadud vara vms). Küll aga on sellistesse kohtadesse viidud elama loomi – nii kasse kui koeri, kellel puudub järjepidev kontakt inimesega ja inimese tähelepanu ning pole ka selge kui tihti tagatakse loomale toit ja joogivesi. Hullemal juhul on koer pandud kinnistule ketti või suletud väiksesse väliaedikusse. Ketti pandud ja üksi olev koer ei suuda ennast kaitsta ka metsloomade ja võõraste koerte eest. Lisaks on nt ketis ja päevi inimese vahetu järelevalveta loom otseselt ohus – inimene ei saa aidata, kui peaks realiseeruma ketis pidamisega seonduvad riskid. Arvestades, et talvisel ajal jäätub vesi väga kiiresti, on ilmne, et loomapidaja ei suuda tagada selliselt peetavale loomale vajalikud tingimused, sh pideva juurdepääsu puhtale joogiveele.
Lemmikloomade seltsita pidamine peab olema keelatud, arvestades lemmikloomade, sh koerte ja kasside sotsiaalset loomust ja vajadust inimesega suhelda, saada kasvatust ja õpetust. Ka EN Lemmikloomade kaitse Euroopa Konventsioonist tuleneb kohustus arvestada looma vajadusega saada tähelepanu. Ka tuleneb loomakaitseseadusest, et lemmikloom on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Selliselt eraldatud kohta viidud loom ei ole inimesele seltsiliseks ja ta ei saa vajalikku tähelepanu ning probleemiks võivad saada nii looma hulkuma pääsemine kui suhtluse ja kasvatamise puudusest tulenevad käitumisprobleemid (sh agressiivsus). Oleme seisukohal, et loomapidajale tuleb kehtestada kohustus pidada looma enda igakordses elukohas ning inimese vahetu hoole all. Lisaks oleks mõistlik kehtestada maksimaalne aeg, mille jooksul loom võib olla inimese seltsita.
ELL praktikas on viimasel aastal sagenenud kaebused loomade kohta, keda peetakse inimese seltsita ja nö omaette. Seejuures oleme viimase poole aasta jooksul päästnud sellistest tingimustest (loom jäetud üksi, inimese järelevalve ja seltsita) arvukalt koeri.
ELL juhib siinkohal tähelepanu ka MeM enda tellitud eksperthinnangus avaldatud eksperdi järeldustele, mille kohaselt: Sotsiaalne isoleeritus on kodukoera heaolu suurimaid riskitegureid. Isegi, kui vastutav inimene / omanik külastab selliselt peetavat koera 2 korda ööpäevas, on suur risk, et märkamata jäävad võimalikud veterinaarsed probleemid või koera heaolu seisund. Kardetavasti, inimesed, kes hoiavad koera mingi objekti nn valvurina, ei tunneta kodukoera, kui kognitiivset ning põhiemotsioone tajuvat elusolendit ja isegi vastavate ettekirjutuste puhul ei paku koerale elementaarset keskkonnarikastust, positiivsel kinnistamisel põhinevat treeningut, sotsialiseerimist või ka võimalike haiguste varajast märkamist. Isegi, kui alaliselt lõastamist lähiajal ei keelata, siis kindlasti peaks seaduslikult välistama võimaluse, et koer elab kusagil omanikust eraldi ja tema külastamine on eraldi sündmus.
ELL märgib, et ka eelmises punktis koerte ketis pidamise ja koeraga tegelemist puudutava ettepaneku raames on ELL viidanud eksperdi erinevatele seisukohtadele, mis puudutavad koeraga tegelemist ja sotsiaalset kontakti . Need seisukohad kehtivad ka koerte eraldi pidamise keelamist puudutava ettepaneku puhul. Teisisõnu ei ole looma heaolu mõttes mõistlik reguleerida nö üksikküsimusena vaid ketis pidamist, vaid kehtestada ulatuslikumad ja sidustatud nõuded kogumis ning viisil, mis tagavad looma heaolu laiemalt ja omavahel seotud nüansse hõlmavalt.
Ehkki ELL on eelnevalt esitanud konkreetsed ettepanekud kõnesoleva eelnõu muutmiseks, vajab ELL hinnangul määrus nr 76 muutmist siiski tervikuna ning seda on sisuliselt soovitud ka „AITAB“ kampaania raames esitatud ettepanekutega. See tähendab, et muutmist ei vaja mitte üksnes koerte ketis pidamise ja liikumisvabadusega seotud regulatsioon, vaid ka muud normid – aedikus, puuris pidamine, paaritamine aga ka teistele lemmiklooma liikidele kehtestatud nõuded. Sel põhjusel on asjakohane kogu määruse muutmist puudutava eelnõu algatamine ning asjakohaste ekspertide ja huvigruppide kaasamine. ELL mõistab, et kogu määruse muutmine võib olla aeganõudev, kuid see ei tähenda, et sellise protsessiga ei saaks juba alustada. Samal ajal ei takista miski MeM-l kehtestamast koerte liikumisvajaduse ja sotsialiseerimise-tegelemisega seotud nõuded juba praegu menetluses oleva eelnõu raames ja selle muutmisega.
ELL palub jätkuvalt Maaeluministeeriumil tagada, et ELL oleks mistahes eelnõu muudatuste osas eelnõu menetlusse ka edaspidi kaasatud ning juhul, kui eelnõu muudetud versioon avaldatakse taaskord EIS-s või mistahes muul moel võimaldatakse seisukohtade esitamine, siis palub ELL sellest eraldi teavitada.
Kuivõrd eelnõu koostajad ei ole jätkuvalt mõistnud ei kirjalikult esitatud ega ümarlaual esitatud kõigi osapoolte seisukohti ja arvamusi, siis palume igal juhul korraldada eelnõu menetluses uus ümarlaud.
Palume edastada ELL-le ka eelnõuga kavandatavaid mmuudatusi põhjendav seletuskiri, samuti loomaarstide ja kodanike tarbeks koostatud küsimustikud ning hiljem ka küsimustiku täitmise kohta saadetud vastused (ühtlasi selgitada, milliste tunnuste alusel küsitletavad valitakse - kes valib jne)."
Kruuse presidendiks! Kruuse elusolevaks Jumala asemikuks maa peal! Fuck off!
