26. august 2020

"Hea päästmine! Kiisupoeg jäi ellu vaid tänu hoolivatele naistele!"

Eile õhtul jäi Kiviõlis, Kesk puiesteel inimestele silma üks sõiduteel elutult lebav kassipoeg. "Surnud, nii kahju!", arvasid möödakäijad nagu tavaliselt ega pööranud korjusele tähelepanu kuniks sattus mööda sõitma Evelyn Danilov

Naine pidas masina kinni, et otsa lõpnud loomahakatis haljasalale tõsta. Laiaks sõidetud, sisikond asfaldil vedelemas pole vääriline lõpp ega kena vaatepilt eelkõige lastele. Süles olles tegi aga kassike ühe silma lahti. 

"Appi! Nüüd teeb viimaseid hingetõmbeid!", hüüatasid lähemale tulnud noored. 

Kiisuke avas ka teise silma ja hakkas raskelt hingama. Evelyn valis Loomapäästegrupi lühinumbrile 1414 vaatamata sellele, et pärast kella kuut õhtul me vastama ei pea. Ka see pani noori imestama, sest nad ei teadnud üleüldse, mida taolises olukorras teha või kuhu vigastatud loomast teatada?


Sai kokku lepitud, et aja kokkuhoiu mõttes hakkab Evelyn Kiviõlist ja mina Tallinnast sõitma ning trehvame kas Viitna või Kuusalu kandis vastavalt olukorrale. Korraga hellas Evelyn tagasi:

"Sul pole vaja sõita! Mu Rakveres elav sõbranna Pille-Riin Tammik-Õun toob ta ise kohale. Kuhu viia?"

"Las viib Loomade Kiirabi Kliinikusse. Ma teatan ette, et tegemist on gängi loomaga ja siis ei teki arve tasumise osas küsimusi."

Edasine on juba ajalugu ning punane kassititt raiskas sõiduteel muretuid lapsepõlvemänge mängides oma esimese elukese ära. Kiirabis võeti titt kohe ette ja loomaarstide imestus oli suur, sest tal polnud mitte ühtki katkist luud ega purunenud siseorganit. Imede ime! Käisin seda imelooma ise ka öösel kaemas ja alul sisises tänavakassile kohaselt nagu maduuss. Nii kui käe külge panin, hakkas aga nurrumootor valjult tööle. Pole veel metsistunud, inimesest võõrdunud ja keegi saab väga hea lemmiklooma.

Loomaarst dr. Elin Põldemaa armus tillukesse karvakerasse ära ja võtaks ta kohe endale kui mees vaid lubaks. Mehega pole tänapäeval enam probleeme, sest neid elukaid lubab seadus ju kohapeal eutaneerida. Ärge tõe pähe kohe võtke ja pean selle üle kontrollima, kuid sihuke mulje on pealkirjadest jäänud küll. Igatahes sinna Kiviõli keldriauku ta enam elama ei lähe ning taaskord tähendas õnnetusse sattumine ja Loomapäästegängi hoole alla jõudmine järjekordsele liiklusõnnetuse ohvrile "loomadeloterii" peavõitu.

Aitäh Evelyn ja Pille-Riin! See oli hea päästmine ja võite rahumeeli ühe päästetud elushinge heategude tabelisse kirja panna. Ilma teieta seda kiisut enam poleks, sest järgmine või ülejärgmine masin oleks temast raudselt üle kimanud. Teistele olgu see lugu aga õpetuseks ja toon näite inimeste maailmast - iga maaslamaja pole automaatselt veel laip või joodik või narkomaan, keda justkui aitama ei peaks. Peab ka neid aitama, aga äkki on see hoopis su üleaedne, kes infarkti sai?! Sestap ärge kiirustage hinnangute ja meelevaldsete diagnoosidega ning kontrollige ikka asi üle. 

Ja ka kõik teel vedelevad loomad pole teps mitte surnud. Kui ikka verd ja sisikonda näha pole, siis tasub lähemalt uurida ja abi otsida. Kõige kiirem abi on muidugist see kui ise käed külge panete, sest vabatahtlikkusel põhinev loomapääste ei ole ega saa ka kunagi väga operatiivne olema. Kodupakkumised nagu ikka - 1414 või help@animalrescue.ee