Foto autor: Anonüümne muretsev kodanik |
Pole enam väikseid lautasid ja nüüd tekib küsimus, kus neid siis pidada? Riik selle peale mõelnud pole. Murelikud kodanikud enda valitud rahvasaadikule ei helista. Murelikud kodanikud enda eelistatud parteid ei tüüta. Murelikud kodanikud tahavad süüdlasi, kelleks sobivad väga hästi vabatahtlike ühendused:
"Me nõuame! Viige ära! Meid ei huvita!"
Ei tule alati välja, sest esiteks ei saa me linde kätte kui nad täiselujõus on. Teiseks pole meil lautasid ka. Kolmandaks napib rahakest, et neil kõhud täis saaksid? Mida siis teha? Ma ei tea, sest pole nagu keskkonnaminister või Eesti elu korraldamise eest vastutav isik. Eile sain Riigikogus teada, et Eesti on maailma kõige loomasõbralikum riik, kus seadusandluses ja ka muidu kõik kõikse paremas korras elukate ja nende kaitsega on.
Need kõige tublimad ja targemad inimesed on riigi etteotsa aga ju "muretsevate kodanike" endi poolt valitud. Äkki oleks siis õige Toompea ja ministeeriumide poole rusikat vibutada või peeglisse vaadata? Ausõna, ma pole Superman, kes üle riigi igal ajahetkel tegutseb ja kõik õnnetud hinged oma koju tarib ja ära mahutab. Toon teieni kirjavahetuse, mis saadeti Hillar Kohvi vahendusel.
Hillar Kohvi artikkel:
"Käes on juba 2. detsember, aga Tori vallas Jõesuu külas on endiselt toonekurg ootamas oma saatust"
Täna on 2. detsember ehk esimese talvekuu teine päev ning õues on mõni külmakraad. Tori vallas elavad Jõesuu küla elanikud on endiselt mures saatuse hooleks jäetud toonekure edasise saatuse pärast. Murelik elanik saatis mulle 2 fotot toonekurest, mis on täna tehtud.
Siinkohal tuletan meelde ka Heiki Valneri kommentaari, mille sain temalt novembri alguses:
"Loompäästegrupile laekunud info kohaselt ta lendab ja liigub. Õues on veel soe ja süüa lademetes. Seega me praegu ei kiirusta. Teiseks on taolisi aktiivseid tegelasi ka väga raske püüda. Toidubaasi vähenedes nende energia raugeb ja siis saame kergema vaevaga kätte. Täna on LPG-le teada antud 4 kurest, kes rändega kaasa ei läinud. Kui aeg küps, korjame ära ja viime talvituma."
Kohv: "Siinkohal küsiksin, et millal siis on aeg küps, et toonekurg ära korjata ja talvituma viia?"
LPG: "Ta ju lendab! Seal on mingi aknafirma, kelle mehed hoiavad meid kursis. Vahepeal polnud üldse, siis tuli tagasi, käisime, jälle polnud. Kui ta on täiselujõus ja lendab, siis on väga raske püüda - meil pole helikoptereid ega võrgupüsse."
Murelik kodanik: "Mida pidada linnu lendamiseks. Kas toonekure puhul on lendamine see, kui suudab liuelda pisut maad või kui suudab lennata posti otsa või hoopis see, kui ta lendab eestimaa talvest ära soojale maale.
Härra Valner peaks käima koolitusel. Ja ei ole mõtet meedias nii loomakaitsjast roheline olla kui tal tegelikult on täitsa kama kaks, kui ei ole telesära. Aga kui saaks kellegile trahvi kaela keerata, tullakse ruttu kohale."
Naisterahvast murelik kodanik, kes on loomulikult anonüümne, on loll nagu lauajalg. Ta isegi ei jaga seda, kes me riigis trahve võivad välja kirjutada! Solvangutele võib ju ikka solvanguga vastata? Eks ole? Mida siis talle vastata? Äkki nii:
"Me oleme kõik vabatahtlikud ja väga piiratud võimalustega. Helistage keskkonnainspektsiooni 1313, mis on riiklik ja võimas ning haukuge seal! Helistagu ikka neile, kes selle töö eest palka saavad, mitte ärge nõudke riiklike probleemide lahendamist eraisikute poolt!"