29 oktoober 2020

"Hea päästmine! Ilma inimeste abita oleks ta sinna kaevu surnud!"

Sügav-sügav kaev ja kössis loomake seal sees. Üsna nõrkenud teine ja ei liigutagi suurt. Solgivesi ümber ja jalgealuseks vaid pehkinud lauatükk. Alul pole arugi saada kellega tegu? Ilmselt juba mitu head aega seal surmavas lõksus ilma pääsemislootuseta olnud.

Tuhkrul aga vedas. Kohe täiega, sest enamasti inimesed sinnakanti väga ei satu. Sedapuhku läks aga õnneks ja sügisilma nautima läinud Roland Talvar, Erki Aun ja ​Merily Uppin sattusid võsastunud Raadi vanas sõjaväeosas just õigel ajal õiges kohas olema.

Loomapäästegrupi poolt läks neile appi Katre Kangur, kelle masinas mitmed vajalikud abivahendid olemas on. See tegi töö kergemaks, aga mitte eriti. Kas teie julgeksite pea ees ca nelja-viie meetri sügavuses kaevus mingi metslooma pärast rippuda ning oma elunatukese sõbra hoolde usaldada, kes teid samal ajal ainult jalust hoiab?

Ilmselt paljud, mina kaasa arvatud vast mitte, aga nii just juhtus, sest muidu ei saanud kahvavõrku ega lingu loomakesele ümber. Karta on Katre oleks üksipäini täitsa jänni jäänud, aga koostöös peitus edu võti. Kaevust pääsedes võttis jõuetu loomake jõuvarud kokku ja rapsis nagu armuõnnes teismeline. Seejärel putkas kohe võssa ja kadunud ta oligi.

"Tead Heiki, lihtsalt nii imeline oli see kõik! No oli kohe südames soe tunne! Oli privileeg näha oma silmaga pealt kuidas allaandnud jõuetu loom võtab kõik oma jõuvarud kokku kui näeb lõpuks pääseteed", oli Katre siiralt õnnelik ja vaimustuses.

Hip-hip hurraa Roland Talvar, Erki Aun ja ​Merily Uppin ja tänan teid selle tuhkrupoisi või -tüdruku päästmise eest. Katrele ka kalli-ralli, et oma tähtsad tegemised pooleli jättis ja appi tõttas. Üks eluke jälle päästetud ja metsaelanik on oma loomulikus keskkonnas tagasi. See polegi nii väike asi kui esmapilgul paistab!


Ülejäänud rahvas aga vaadaku ikka ette kui metsas, vanal karjamaal või isegi põlluveerel ringi kondab - katmata kaevusid on Eestimaal sadu kui mitte tuhandeid ja kõik need mõrtsukid ootavad kannatlikult ja vaikides, et te sinna sisse sajaksite. Alustasin kunagi artiklit "Kaevusurmad", aga võtsin selle siis maha, sest mõned faktivead tulid sisse - lihtsalt sain valesti asjast aru. 

Muide, see on ka ainuke lugu, mille olen kustutanud, aga Tartu tuhkruloo valguses võiks tolle nüüd uuesti üle vaadata küll, sest neid kaeve on palju ja need on ka paganama ohtlikud. Mitte aint loomadele! Ka meitele endile!