"Ahh poogen! Neid ongi palju", rahunes empaatiavõimetu lugeja maha.
Säherdune lugu juhtus täna pärastlõunal Harjumaal kui Patika silla juurest kilomeetri jagu Vaida poole kimada. Surnud kass kenakesti talukese ees maanteel vedelemas ja küllap ta sellest elamisest pärit oli. "Loomulik kadu ja järelkasv ju sirgumas", võis maamees mõelda, sest nii need asjad meite maal veel paljuski käivad.
Verivärske orvu õnneks sattus Martin Rand oma kaasa Signega sealt mööda sõitma. Märgates keset teed pea liikumatult seisvat kiisupoega pidasid nad masina kinni. Ka üks teine auto oli teepervel peatunud ja üheskoos otsiti võsa läbi, sest kardeti, et äkitselt on tittesid rohkem peitu pugenud. Ei olnud ühti.
Esmasel vaatlusel tundus, et ka kassipoeg on pihta saanud. Tõsi, hästi õrnalt ja sellest andis aimu veidi turses silm ja vaevunähtav marrastus. Etteruttavalt võin öelda, et seda kahtlust kinnitasid ka Loomade Kiirabikliiniku arstid, kes ta hiljem üle vaatasid - riivakas ja suur vedamine.
Ja nüüd, loomasõbrad on peeglisse vaatamise koht. Kuidas sina oleksid käitunud? Kas oleksid masina mingi kassiroju pärast kinni pidanud ja looma Tallinnasse kliinikusse viinud? Kas oleksid lahkelt pool arvest kinni maksmud nagu Martin Rand tegi ja hiljem tiigrihakatisele ka hoiukodu pakkunud? Ärge vastake ja mõelge lihtsalt omaette.
Ja nüüd teeme maailma kiireima koduotsimiskonkursi. Käed püsti ja paariks loe, kätemeri nagu Nublu viimases hitis? Ma väga loodan ja kõik kes soovivad vastu talve imekombel ellu jäänud kiisule kodu pakkuda, andke telefonile nüüd valu:
1414 või hellake otse Martinile - 5089650
Nii Loomapäästegrupi kui enda poolt isiklikult Martinile ja Signele suur tänu! Kui teiesuguseid inimesi oleks rohkem, siis maailm polekski nii pekkis paik nagu see täna on!
